1 abr 2023 ano - Ilmub Talis Bachmannì "Kognitiivne psühholoogia karistusõiguslikus kontekstis"

Descrição:

Ilmus Talis Bachmann’i „Kognitiivne psühholoogia karistusõiguslikus kontekstis“.

Talis Bachmann sündis 27. jaanuaril 1951 aastal Tartus. Tartu Ülikooli lõpetas psühholoogia ja psühholoogia õpetaja erialal aastal 1974, kus on hiljem töötanud teaduri, assistendi õpetaja, dotsendi ja professorina, vahepeatusena Tallinna (pedagoogilises) Ülikoolis (1992- 1995), Inglismaal Portsmouthi Ülikooli psühholoogiaosakonnas (1996-1999), koordineerides kognitiivpsühholoogia õppeprogrammi ja Tallinna Õigusinstituudis (1992-2004) (Bachmann, 2019). 1991. aastal valiti ta Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna psühhofüsioloogia professoriks. Alates 2017. aastast täidab Talis Bachmann ajakirja Consciousness and Cognition (Elsevier) peatoimetaja kohustusi. Talis Bachmann töötab hetkel Tartu Ülikooli kognitiivse ja õiguspsühholoogia professorina. Ta juhib omanimelist laborit. Talis Bachmanni labor ning tema teaduslik uurimistöö on keskendunud taju, tähelepanu ja teadvuse mehhanismide ja tajufenomenide uurimisele, kombineerides kognitiivse neuroteaduse ja eksperimentaalpsühholoogia, eksperimentaalesteetika ja reklaamipsühholoogiaga.


Teaduslikul psühholoogial on õigusvaldkonnale anda palju kasulikku, sest psühholoogia uurib psüühilisi protsesse ja nende poolt juhitud käitumist, õigusalad aga käsitlevad käitumise seaduslikult sätestatud norme ning sanktsioone, mida rakendatakse nende normide rikkumisel (Bachmann, 2023). Talis Bachmann keskendub tajule ning viib selle õigusala konteksti. Tekib küsimus, kuidas isiku poolt antavad väited ja hinnangud tõele vastavad? Karistuslikus kontekstis, näiteks õiguse mõistmisel on inimeste käitumisel määrav jõud otsustada, kes on süüdi, kes mitte? See kuidas inimene oma tajule, mälule ja mõtlemisele tuginedes formuleerib oma ütlused toimub välisel vaatlusel varjatult, psüühika sisesfääris, selle kohta saab teha vaid kaudseid järeldusi ning enamus tunnistajate ütlustest põhineb nende mälule mingist varasemast sündmusest või objektist (Bachmann, 2023). Valetamine on üks oluline teema, mida tuleb käsitleda karistusõiguse kontekstis, näiteks näo eristatavus nägemissüsteemis, vaatluskaugusel umbes 10 meetrit toob esile inimese näojooned, kuid umbes 100 meetri kauguselt ei ole inimese nägu eristatav. Juhul kui tunnistaja väidab, et tuvastas inimese 100 meetri kauguselt, siis see isik kas eksib heauskselt tänu illusioonile või valetab teadlikult.



Kasutatud allikad:
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Allik, J. (2021) 20. sajandi psühholoogia ajajoon. Loeng Tartu Ülikoolis aines Psühholoogia ajalugu (SOPH.00.316).
Bachmann, T. (2023) Kognitiivne psühholoogia karistusõiguslikus kontekstis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Bachmann, T. (2019) Talise sõnaraamat.Tallinn: Kirjastus Argo.
Bachmann, T., & Allik, J. (1976) Integration and interruption in the masking of form by form. Perception, 5(1), 79-97.

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: