29 jan 2016 ano - Helle Kaasik kaitseb magistritöö "Eesti ayahuasca tarvitajate psüühika"

Descrição:

Kaasiku magistritöö (2016) on esimene Tartu Ülikooli Psühholoogiainstituudis koostatud ja kaitstud töö psühhedeelse teaduse valdkonnas. Sellest on ilmunud ka ingliskeelne teadusartikkel (Kaasik & Kreegipuu, 2020), millele on 2023. aasta novembri seisuga viidatud kümme korda. Töö kirjeldab ayahuasca tarvitamise eesmärke ja tajutud mõju, samuti uurib kvantitatiivselt kasutajate vaimset tervist ning isiksust SNAP-2 (Rannu, 2009) ja viiefaktorilisel NEO-PIP skaalal (Mõttus, Pullmann, & Allik, 2006).
Töö olulisus ei peitu niivõrd uurimuslikes tulemustes, vaid just teema sotsiaalses aspektis. Kuigi psühhedeelikumide uurimist Tartu Ülikoolis võiks pidada loomulikuks jätkuks psühhoaktiivsete ainete uurimise traditsioonile, mis sai alguse Emil Kraepelini tööst kofeiini ja tee mõjust ajatajule, siis ei olnud enne Helle Kaasiku tööd sellele psühholoogiainstituudis nii lähenetud. Oma intervjuus Tartu Postimehega (Jõgi, 2016) rääkis Helle, et uurimise alustamisel oli kõige raskem osa juhendaja leidmine, sest tundlike teemadega tudengeid enamasti ei taheta juhendamisele võtta.
Seni ei ole Tartus psühhedeelset revolutsiooni toimunud ning ei ole alust arvata, et lähiajal ka midagi suurejooneliselt muutuks või peaks muutuma. Sellegi poolest oli Eesti ayahuasca tarvitajate uurimine tähtis samm näitamaks, et siinset teadust ei pea piiritlema ühiskondlikud hirmud ning tundlikke teemasid saab emotsioonitult uurida ka Tartu Ülikoolis.
Kaasik (2016) uuris 30 Eestis viibivat ja vähemalt korra ayahuascat tarvitanud täiskasvanut võrdluses sama suure sobitatud kontrollgrupiga. Psühhiaatrilise hindamise viisid läbi psühholoogid ja psühhiaatrid, kellele ei olnud gruppi kuuluvus teada, ning isiksusetestid tehti läbi elektroonilise uurimiskeskkonna. Statistiliselt oluliste tulemustena leiti, et ayahuasca tarvitajate grupis oli rohkem teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitajaid, kuid keskmiselt olid neil ka madalamad depressiooni, ärevuse, sotsiaalfoobia ja unehäirete skoorid. Kontrollgrupi ja tarvitajate erinevused isiksusnäitajates ei olnud statistiliselt olulised, samas leiti, et normgrupi keskmisest olid tarvitajad madalama neurootilisuse ning kõrgema avatuse ja sotsiaalsusega. Samuti esines positiivne seos ayahuasca tarvitamise ja eluga rahuloluga. Veel uuriti tarvitamise põhjuseid, kogemusi, tseremooniaid, subjektiivset mõju elule ning arvamust tarvitamise turvalisusest (Kaasik, 2016).
Psühhedeelseid aineid kasutati psühhiaatriliste häirete ravis enne nende keelustamist 1960-ndatel ning nende naasmist kliinilisse uurimisse läänemaailmas on nimetatud ka psühhedeelseks renessansiks. 2021. aastal olid 50 enim-viidatud artiklit psühhedeelikumidest kogunud 76 387 viidet, kusjuures peale 2010. aastat on artiklid keskendunud enam kliinilistele uuringutele, kui varasemad artiklid käsitlesid enam füsioloogilisi alusteadmisi ja eelkliinilisi uurimusi (Lawrence, Sharma, Griffiths, & Carhart-Harris, 2021). Põhiliselt on tänapäevased kliinilised uuringud keskendunud MDMA, psilotsibiini, LSD või ketamiiniga toestatud teraapiale (Lawrence, Sharma, Griffiths, & Carhart-Harris, 2021), (Doblin, Christiansen, Jerome, & Burge, 2019). Ketamiinravi on kasutusel ravimresistentse raske depressiooni raviks ka Eestis (Eerme, Liiv, & Valk, 2018).
Peale magistritööd jätkas Kaasik ayahuasca uurimist ning kaitses religiooniuuringute erialal doktoritöö „Püha metsaravim ayahuasca: keemilised, psühholoogilised ja spirituaalsed aspektid“ (2022). Tal on ka varasem doktorikraad teoreetilise füüsika alal (Etis, 2023).
2023. aasta seisuga on lisaks Kaasiku magistritööle psühholoogiainstituudis kaitstud veel viis psühhedeelikumide-teemast tööd, millest kõik on seotud arvutusliku neuroteaduse uurimisrühma psühhedeelse virtuaalreaalsuse projektiga. Ayahuascat ja hallutsinogeene on käsitletud ka usuteaduskonna töödes (Reinfeldt, 2011), (Sats, 2012).
 
Kasutatud kirjandus
Doblin, R. E., Christiansen, M., Jerome, L., & Burge, B. (2019). The Past and Future of Psychedelic Science: An Introduction to This Issue. Jorunal of Psychoactive Drugs, 51(2), 93-97. doi:https://doi.org/10.1080/02791072.2019.1606472
Eerme, M., Liiv, M., & Valk, K. (2018). Tartu Ülikooli Kliinikum. Retrieved from Ketamiin depressiooni ravis: https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/ketamiin-depressiooni-ravis/
Etis. (2023). Retrieved from Helle Kaasik: https://www.etis.ee/CV/Helle_Kaasik/est?tabId=CV_ENG
Jõgi, A. (2016, Veebruar 29). Helle Kaasik: ayahuasca pole imerohi, mis kõik hädad kaotab. Tartu Postimees. Retrieved from https://tartu.postimees.ee/3599951/helle-kaasik-ayahuasca-pole-imerohi-mis-koik-hadad-kaotab
Kaasik, H. (2016). Ayahuasca tarvitajate psüühika. Tartu Ülikool, Psühholoogia Instituut. Retrieved from https://kodu.ut.ee/~hellex/aya/Ayamag12a.pdf
Kaasik, H. (2022). Sacred medicine from the forest: chemical, psychological and spiritual aspects of ayahuasca. Tartu: Tartu Ülikool. Retrieved from https://dspace.ut.ee/items/52e81049-f34a-4f7e-be3b-f43efde0fcd1
Kaasik, H., & Kreegipuu, K. (2020). Ayahuasca Users in Estonia: Ceremonial Practices, Subjective Long-Term Effects, Mental Health, and Quality of Life. Journal of Psychoactive Drugs, 52(3), 255-263. doi: 10.1080/02791072.2020.1748773
Lawrence, D. W., Sharma, B., Griffiths, R. R., & Carhart-Harris, R. (2021). Trends in the Top-Cited Articles on Classic Psychedelics. Journal of Psychoactive Drugs, 53(4), 283-298. doi:10.1080/02791072.2021.1874573.
Mõttus, R., Pullmann, H., & Allik, J. (2006). Towards more readable five-factor personality inventory. European Journal of Psychological Assessment(22), 149-157.
Rannu, M. (2009). Mittekohaneva ja kohaneva isiksuse küsimustiku (SNAP) teise Eesti versiooni uuring. Magistritöö, Tartu Ülikool, Psühholoogia Instituut, Tartu.
Reinfeldt, N. (2011). Entheogens: Rediscovering and Retooling an Underrepresented Facet in Neurotheology. Magistritöö, Tartu Ülikool.
Sats, K. (2012). Vaimukeemia [The Spirit Chemistry]. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, Usuteaduskond.

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: