20 jan 1947 ano - Sünnib Henn Mikkin

Descrição:

Nõukogude okupatsiooni ajal jätkus Eestis psühholoogia järjepidev õpetamine (Allik, 2021: 14). Nagu ka okupatsioonidele eelnenud Rahvusülikooli perioodil oli endiselt tähtis roll Konstantin Ramulil, kes Nõukogude võimu all sai doktorikraadi, mis võimaldas tal psühholoogia õpetamisega jätkata. Suuresti tema mõjutustel avati 1968. aastal ka Tartu Riikliku Ülikooli statsionaarne psühholoogiaõpe. Ramuli kõrval tegutsesid veel mitmed psühholoogid, kes aitasid keerulisel ajal Eesti psühholoogiateadusel püsima jääda (Allik, 2021: 123). Üheks neist oli 1947. aastal sündinud Henn Mikkin.
Psühholoogiahariduse omandas Mikkin Nõukogude Venemaal, kus lõpetas 1970. aastal Leningradi Riikliku Ülikooli. Samal aastal asus ta tööle Tartu Ülikooli ning luges seal psühholoogia ajaloo kursust. (Allik, 2021: 130) Mõned aastad hiljem, täpsemalt 1973. aastal, lõpetas Tartu Ülikoolis ka esimene psühholoogide lend (Allik, 2021: 14).
Kuigi Mikkin luges psühholoogia ajaloo loenguid, oli tema tõsisemaks huviks sotsiaalpsühholoogia (Allik, 2021: 130). Mikkini selleteemalisi töid avaldati 1970ndate vältel kogumikus „Töid psühholoogia alalt“. Aastal 1974 ilmus koostöös Valsneriga valminud „Mitteverbaalne kommunikatsioon diaadilises suhtlemises“. Lisaks ülevaade „Kineesika ja keel“ (1976) ning „Inimese keha liikumine isikute vahelises suhtlemises“ (1977). Nimetatud tööd olid paljuski aluseks ka Mikkini 1977. aastal Moskva Riiklikus Ülikoolis kaitstud väitekirjale. Kogumikus „Töid psühholoogia alalt“ ilmunud artiklid olid aga riikliku suunitluse tõttu suures osas venekeelsed ja sellest tulenevalt jäid maailma psühholoogia mastaabis nii Mikkini kui ka teiste Eesti psühholoogide Nõukogudeaegsed tööd üsna märkamatuks (Allik, 2021: 131).
Mikkini huvi sotsiaalpsühholoogia vastu püsis ning Tartu Ülikoolis arendas ta välja sotsiaaltöö õppekava, mille keskseks teemaks oli kliendikeskne lähenemine (Allik, 2021: 130). Kliendikesksusele rõhus ka samal ajal maailmas tuntud humanistliku psühholoogia suund, mille üheks alusepanijaks oli Ameerika psühholoog Carl Rogers (1902 – 1987) (APA, 2021). Humanistlikus psühholoogias keskenduvad nõustamine ja teraapia indiviidile – tema võimekusele kujundada harjumusi, enda oskusi ja teadmisi ära kasutada ning otsuseid langetada (APA, 2018). 1970-80ndatel tutvustas Rogers humanistliku psühholoogia lähenemisi rahvusvahelisel tasandil, et leevendada poliitilisi konflikte. Mööda maailma reisides viis ta läbi kommunikatsiooni ja loovuse teemalisi töötube ning käis sel põhjusel ka Nõukogude Liidus. (APA, 2021)
Eesti psühholoogia arengus on Mikkini oluline panus aga eelkõige seotud suhtlusoskuste treeninguga (Allik, 2021: 130). Ta tegeles suhtlusoskuste koolitamisega ning töötas juba oma karjääri alguses välja suhtlusoskuste treenimiseks mõeldud videotagasisidega meetodi, olles selle rajajaks Nõukogude Liidus. Mikkini tööst suhtlusoskuste valdkonnas koostasid Ann Seilenthal ja Marge Vainre kogumiku „Henn Mikkin ja suhtlemistreeningu arengu lugu. Artiklid, sõnavõtud, kirja pandud vestlused ja mõtted“. Sealtkaudu on Mikkinil olnud tähtis roll tulevaste psühholoogide ettevalmistamisel.

Kasutatud allikad

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

American Psychological Association. (2021). Carl Rogers, PHD: 1947 APA president. American Psychological Association. https://www.apa.org/about/governance/president/carl-r-rogers

American Psychological Association. (2018). Apa Dictionary of Psychology. American Psychological Association. https://dictionary.apa.org/humanistic-psychology

Pilt

Allik, J. (2022). Eesti psühholoogia lugu (lk 174). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: