21 maio 1900 ano - Eduard Bakis

Descrição:

Eduard Bakis (ka Bakkis) (21.05.1900 - 04.01.1970) oli Eesti esimene rakenduspsühholoog (Allik, 2021 lk 92) ning asendamatu töötaja Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumis, kus panustas selle loomisesse ja edasisesse arengusse (Raudsepp, 2013).

Rahvuselt Läti poiss sündis Pärnus raudteeametniku pojana ning kooliküpsuse saabumisel asus ta õppima Mõisaküla eraalgkoolis. Juba noorest peast on Bakis silmapaistev õpilane, ilmutades huvi matemaatika ja loodusteaduste (1921), filosoofia ning hiljem ka psühholoogia eri suunitluste vastu. Tartu Ülikooli asub Bakis peale Vabadussõjas osalemist (1919-1920), kus tema peamine õpingute- ning tööaeg jääb kahe sõja vahelisse aega (1919-1940). Kuigi psühholoogiline tegevus oli too hetk Eestis juba kuju võtmas, siis seda vaid algeliselt (Raudsepp, 2013). Olles ise filosoofia üliõpilane jääb ta siiski varakult silma tolleaegsele olulisele psühholoogia süsteemsele edasi arendajale ja Tartu Ülikooli dotsendile Konstantin Ramulile, kes 1922. aastal asutab ülikooli juurde Eksperimentaalse Pedagoogika ja Psühholoogia Laboratooriumi (hilisemalt ümbernimetatud Psühholoogia ja Psühhotehnika Instituudiks). Seal hakkab Ramul suure entusiasmiga looma materiaalset baasi loengute illustreerimiseks ning psühholoogiliste uurimustööde tõhusamaks muutmiseks, kuhu peale kandideerimist asub laborandina ning hiljem assistendina tööle 1923. a ka Bakis. Sealseteks põhiülesanneteks oli Bakisel tehnilised ettevalmistustööd praktilisteks töödeks ja katseteks. Bakisest kujuneb seeläbi Ramuli üks kõige lähedasemaid ja usaldusväärsemaid abilisi (Allik, 2021: 93). Hetkeks kui Bakis kandideerib Psühholoogia ja Psühhotehnika Instituudi assistendi kohale kiidab Ramul tema teaduslikke ja populaarteaduslikke töid, viidates kompetentsilt Bakise olema oma ala suurepäraseks esindajaks. Eduard Bakise töö Ramuli asutatud eksperimentaalpsühholoogia ja pedagoogika laboris on tähtsaks osaks tema teaduslikust tegevusest (Raudsepp, 2013).

Paralleelselt laboratooriumis töötamisega sai Bakisest Tartu Ülikoolis tegev õppejõud, kes pidas loenguid majanduspsühholoogia, tööprotsessi- ja reklaamipsühholoogia, “Inimtegur tööstuses ja kaubanduses” ja spordipsühholoogia teemadel. Sarnaselt oma teadustöödele konstrueeris Bakis õppejõuna loengutes esitatud probleemid süstemaatiliselt käsitluselt ümber aktuaalsetele probleemidele. Lisaks juhendas ta mitme semestri jooksul üldpsühholoogia praktikume (Raudsepp, 2013). Lektorina käis Bakis tööd tegemas ka väljaspool Tartu Ülikooli. Nimelt pidas ta loenguid nt Tartu Rahvaülikoolis psühholoogia alal (1934-1938), Eesti Karskusliidu palvel Tartus “Reklaami- ja propagandapsühholoogia” teemal (1937), Eesti Õpetajate Liidu poolt korraldatud õpetajate täiendkursusel jne (Raudsepp, 2013). Bakise aktiivset panustamist ja edendamist Eesti psühholoogia teemal näitab ka 1938. a. Ülikooli Valitsuse poolt Bakisele korraldatud lähetus Riiga, kus sealse Psühhotehnilise Instituudi ja Spordipsühholoogia laboratooriumiga tutvumine pidi andma alget Eesti Psühhotehnilise instituudi asutamiseks. Sealolevat aega kasutas rööprähkleja osavalt ka postiametnike töökorralduse uurimiseks (Allik, 2021: 92).

Bakis on oma töid avaldanud mitmes ajakirjas (“Kasvatus”, “Tervis”, “Akadeemia”, “Tulimuld”), ajalehes (“Postimees”), artiklite kogumikus (“Yearbook of The Estonian Learned Society in America”) ja isegi raamatus (“Flight and resettlement”). Sealsetes kirjatöödes paistab ta samuti esile oma eriliste teadmiste poolest, nt ajakirjas “Kasvatus” avaldatud neljas psühholoogia õpetamise metoodikat käsitlevas artiklis Bakis mitte lihtsalt ei too esile probleeme koolisüsteemis, töökeskkonnas ja mujal, vaid pakub neile ka adekvaatseid lahendusi ning näpunäiteid (Raudsepp, 2013). Paljudes tema töödes peegeldub mure psühholoogia kui teaduse alahindamise pärast nendes valdkondades, kus esikohal on praktiline ja pragmaatiline käsitlus, mistõttu tegiga ta olukorra muutmiseks tihti ka omaltpoolt ettepanekuid. Rakenduspsühholoogia, mis tegeleb eluliste probleemide ja nende lahendamisega, kujuneb Bakise eelistatud suunaks, mistõttu viib ta tihti läbi praktilisi uurimusi nt töö- või koolikeskkonna inimesesõbralikumaks muutmisel (Raudsepp, 2013). Ilmselt ei osanud ta aimata kui oluliseks võivad kujuneda inimese vaimse tasakaalu psühholoogia-alased õpetused, mis tänu potentsiaalsele tööviljakuse suurendamisele käsumajanduses, viivad lõpuks psühholoogia õppe avamiseni Tartus 1968. aastal (Allik, 2021: 93).

Nõukogude okupatsioonil oli suur mõju Eesti teadusele (k.a. psühholoogiale), kuna toimus aktiivne teadustöö repressioon — keelustatud olid igasuguste testide kasutamine, raskustatud oli psühholoogia teadustööde kaitsmine (tuli minna Moskvasse) jms. Kuna okupatsiooni alguse järgselt tuli ligi pooltel (47%) Tartu Ülikooli õppejõududest ja teadlastest emigreeruda välismaale (nt Tulving algselt Saksamaale, Künnapas Rootsi) ning praktilisel psühholoogial ei olnud Nõukogude Liidus kohta (Allik, 2021: 93), siis viibis alates 1944. aastast eksiilis ka Bakis, kus jätkas psühholoogiaga Saksamaal. Saksamaal (1946-1948) töötas ta Pinnebergis ja Hamburgis Balti ülikooli psühholoogiaõppejõuna ning tegi ainulaadse võimalusena lisaks uurimustööd Saksamaa põgenikelaagrites pagulaste psühholoogiliste muutuste kohta mitme aasta vältel. 1949. aastal liikus ta edasi USA-sse, kus töötab Sterlingi kolledži õppejõuna, teadurina ja psühholoogiaosakonna juhatajana. Eduard Bakis suri 1970 aastal Sterling, Kansases Ameerika ühendriikides kopsupõletikule järgnenud komplikatsioonide tõttu (Raudsepp, 2013).

Kasutatud allikad
Allik, J. (2021). Eesti Psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Eduard Bakis: Eduard Bakise portree (By Tartu Ülikooli Muuseum). (ca. 1920-1935). Ajapaik. https://ajapaik.ee/photo/605728/eduard-bakise-portree/
Raudsepp, K. (2013). Eduard Bakise elust ja tegemistest. Seminaritöö. Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, psühholoogia instituut.

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: