1 fev 1954 ano - Eestisse jõuavad esimesed antipsühhootikumid

Descrição:

20. sajandi keskpaigas toimus psüühikat mõjutavate ravimite võidukäik (Hager, 2019, lk 140-157), millest ehk tähtsaimaks daatumiks võib pidada kloorpromasiini sünteesimist 1950. aastal, mida peetakse tänapäevase psühhofarmakoloogia alguspunktiks (Braslow & Marder, 2019). Kloorpromasiini laiem kasutuselevõtt 1952. aastal tõi lääneriikides kaasa suure nihke selles, kuidas vaimse tervise probleemidest mõeldi ja kuidas neid käsitleti, samuti andis see olulise tõuke aju keemilise talitluse uurimiseks (Hager, 2019, lk 150-157). Vaatamata raudsele eesriidele jõudsid kloorpromasiini sisaldavad ravimid ka Nõukogude Liidu koosseisu kuuluvasse Eestisse juba 1954. aastal ning 1956. aastaks olid need jõudnud kõigisse tolleaegsetesse hoolekandeasutustesse (Erihoolekanne ENSV-s, 2021).
Lääneriikides kaasnes psühhofarmakoloogia levimisega suur deinstitutsionaliseerimise laine, kus seni kinnistesse asutustesse paigutatud inimesed liikusid rohkem kogukonda (Hager, 2019, lk 150-157). Liisa Laili uurimistöö andmetel jõudis see ka Nõukogude Liidu koosseisu kuuluvasse Eestisse, kuid protsessi edu takistas ravimite ebaregulaarne kättesaadavus ja defitsiit (Erihoolekanne ENSV-s, 2021). Benjamin Zajicek (2019) aga on seisukohal, et Nõukogude Liidus läänele sarnast deinstitutsionaliseerimist siiski ei toimunud ega plaanitudki, küll aga loodeti uutest ravimitest abi modernsema psühhoneuroloogiliste dispanserite võrgustiku loomiseks. Kui esimesed kloorpromasiini sisaldavad ravimid jõudsid siia Prantsusmaalt, siis alates 1960. aastatest hakati neid aminasiini nime all tootma ka NL-s, misjärel need muutusid laiemalt levinuks ja kättesaadavamaks (Zajicek, 2019).
Stalini ajal olid NL-s suures soosingus, ning võiks öelda, et isegi religiooni staatuses, Ivan Pavlovi õpetused, sh tema reflekside õpetus, mis taandas kogu käitumise ja suure osa eluprotsessist kitsalt neurofüsioloogiale (Allik, 2022, lk 144-154; Kalling, 2018). Kuna Pavlovi refleksiteooria pidi ära seletama kõik psüühikanähtused, kadus NL-s psühholoogia iseseisva teadusena üldse (Allik, 2022, lk 139-141) ning psühhiaatria arvati kliinilise patofüsioloogia alla (Zajicek, 2019). Ka meditsiinis piiras rangelt Pavlovi õpetustele tuginemine oluliselt psüühikahäirete ravivõimalusi ning oluliseks ravivõtteks sai nt Pavlovi väljatöötatud uniravi (Kalling, 2018). Aminasiinist sai vahend, mis viis NL psühhiaatria uuele tasemele ning aitas koos samal ajal NL-s alanud sulaajaga maha jätta vanad staliniaegsed dogmad. Ravimite mõju ja ajukeemia uurimisega ei saanud enam vältida kahtlusi, kas ei ole käitumise ja psüühikahäirete taga enamat kui Pavlovi teooriad. Kui Stalini ajal valitsesid NL ühes olulisemas neuroloogia- ja psühhiaatriajakirjas „The Korsakov Journal“ Pavlovi meetoditest inspireeritud artiklid, siis sulaajaga hakkas sinna läbi raskuste jõudma üha enam kloorpromasiini kasutavaid uuringuid, mis Pavlovi teooriaid ja katseid ümber lükkasid ning lõpuks sai ajakirjast üks suuremaid aminasiini tööstuslikku tootmise progeerijaid. (Zajicek, 2019). Kuigi medikamendid kuuluvad mõnevõrra rohkem meditsiini kui psühholoogia valdkonda, on huvitav näha, kuidas antipsühhootikumide laiem kasutuselevõtt mõjutas seda, kuidas psüühikat mõtestati, ning eriti just Eesti ja NL kontekstis, kuidas see sai üheks faktoriks, mis aitas üle saada ideoloogilistest dogmadest ning aitas kaasa iseseisva psühholoogiateaduse taasavastamisele.

Pilt

1. Farrar, 1956; Braslow, & Marder, 2019 kaudu.


Kasutatud materjalid
Allik, J. (2022). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Braslow, J. T., & Marder, S. R. (2019). History of Psychopharmacology. Annual Review of Clinical Psychology, 15(1), 25–50. https://doi.org/10.1146/annurev-clinpsy-050718-095514
Erihoolekanne ENSV-s: Müüdid ja tegelikkus. (2021, september 6). Tartu Ülikool. https://ajalugu-arheoloogia.ut.ee/et/sisu/erihoolekanne-ensv-s-muudid-ja-tegelikkus
Hager, T. (2019). Ravimid, mis muutsid maailma. New York: Abrams Press.
Kalling, K. (2018). Eesti meditsiini 100 aastat. Tallinn: Post Factum.
Zajicek, B. (2019). The Psychopharmacological Revolution in the USSR: Schizophrenia Treatment and the Thaw in Soviet Psychiatry, 1954–64. Medical History, 63(3), 249–269. https://doi.org/10.1017/mdh.2019.26

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens:

YouTube: