23 set 1955 ano - Sünnib Tiia Tulviste

Descrição:

Tiia Tulviste ja Covid-järgne arengupsühholoogia

Tiia Tulviste psühholoogiateekond algas 1973. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis ning pärast 1978. aastal lõpetamist on ta olnud ülikoolis assistendi, teaduri ja vanemõpetaja rollis ning 2004. aastast alates professor [1]. Veel on ta olnud külalisprofessor ja uurija erinevates Iisraeli, Rootsi ja Ameerika Ühendriikide ülikoolides [1]. Tema abikaasa oli endine Tartu Ülikooli rektor, poliitik ja psühholoog Peeter Tulviste.

Tiia Tulviste põhiharuks on arengupsühholoogia, mida ta ka Tartu ülikoolis õpetab [1]. See osa psühholoogiast uurib inimese progressi emakast surmani, võttes arvesse füüsilisi, kognitiivseid, sotsiaalseid ning emotsionaalseid arenguaspekte, neid mõjutavaid faktoreid, tekkinud muutuste protsesse ja põhjuseid [3]. Tulviste keskendub suuresti kasvukeskkonnale ning selle mõju lapse kõne- ja suhtlusoskusele [1].

Kui varasemalt on uuritud arengupsühholoogias lapse eemalolekut emast, siis 2020. aastal koroonaepideemiaga kaasnenud sotsiaalne eraldatus tekitas teistsuguse aspekti: eemalolek eakaaslastest ja lapse-ema tihedam koosviibimine [2]. Tulviste sõnul suudavad lapsevanemad mingit aega väga hästi olla mängukaaslased, kuid see suuresti sõltub lapse vanusest, vanemate haridustasemest ja sissetulekust: mida paremad tingimused, seda parem lapse kognitiivne ja sotsiaalne areng [2]. Professori koordineerimisel alustati 2023. aasta algul Tartu ülikoolis projektiga “Kuidas Covid-19 piirangutega kaasnenud muutused koduses digi- ja keelekeskkonnas mõjutavad lapse arengut ja heaolu”, mille eesmärgiks on mõista piirangute hetkelisi ning pikaajalisi tagajärgi lapse suhtlusoskusele, õppevõimele ning vaimsele tervisele [4].

Kuna Tiia Tulviste on vaieldamatult Eestis üks tuntumaid arengupsühholoogia vallas ja üheks ühiskonna eduka toimimise aluseks on hea inimsuhtlus, siis on oluline teada Tulviste tööd. Just eriti modernsemates tingimustes, kus inimesed on harjunud tegema kaugtööd, füüsiline kommunikatsioon on vähenenud ja laps veedab rohkem aega vanematega. Mida paremini suudab lapsevanem mõista välis- ja digitaalse maailma mõju lapse sisemaailmale erinevates eluetappides ning ka lapse sotsiaalseid vajadusi, seda teadlikumalt suudab ta järglast suunata [4].

Kasutatud allikad

[1] Eesti Teadusinfosüsteem. Tiia Tulviste. https://www.etis.ee/CV/Tiia_Tulviste/est. Vaadatud 24.11.2023.

[2] Tigasson, K (17. juuni, 2020). Psühholoog Tiia Tulviste: Lapsed vajavad teisi lapsi enda ümber. Eesti Ekspress. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/90172891/psuhholoog-tiia-tulviste-lapsed-vajavad-teisi-lapsi-enda-umber. Vaadatud 24.11.2023.

[3] "Developmental Psychology Studies Human Development Across the Lifespan". American Psychological Association. https://web.archive.org/web/20140709054242/http://www.apa.org/action/science/developmental/index.aspx .Vaadatud 24.11.2023

[4] “Kuidas Covid-19 piirangutega kaasnenud muutused koduses digi- ja keelekeskkonnas mõjutavad lapse arengut ja heaolu.” (1.01.2023−31.12.2027); Vastutav täitja: Tiia Tulviste; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 192 400 EUR. https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/72086019-e4e9-4f70-a04f-cdfa22ca4e78. Vaadatud 24.11.2023.

Pildid

1. Tiia Tulviste | tartu ülikool. (n.d.-b). https://ut.ee/en/employee/tiia-tulviste

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: