1 jan 1921 ano - Wolfgang Köhler, tema aeg Berliinis ja pärand psühholoogias

Descrição:

Tallinnas 1887.aastal sündinud Wolfgang Köhler siirdus küll 5-aastaselt perega Saksamaale, kus saavutas hilisemas elus oma tuntuse geštaltpsühholoogia ülesehitajana (Allik, 2021, lk. 65-67), kuid siiski on tema näol tegemist olulise Eestiga seotud teadlasega, kes on ühte psühholoogia suunda märkimisväärselt palju panustanud. 1921.aastal sai Köhler Berliini Ülikooli psühholoogia instituudi direktoriks, mis oli tol hetkel maailmatasemel uurimiskeskuseks psühholoogias ning seal pühendas Köhler järgmised kümme aastat oma tegevusest geštaltpsühholoogia teooriatele ning nende tutvustamisele maailmas (Allik, 2021, lk. 67). Seetõttu jääb Berliin üheks silmapaistvamaks ajajärguks nii Köhleri tegutsemise kui ka geštaltpsühholoogia ajaloos.

1920.aastad ja varased 1930.aastad tähistasid psühholoogia jaoks Berliini Ülikoolis õitsenguaega, ühes Wolfgang Köhler’iga tegutsesid nimekamate geštaltpsühholoogia rajajatena seal veel Max Wertheimer ja Kurt Lewin (Henle, 1978) ning kolmekesi koos moodustasid nad geštaltpsühholoogia Berliini koolkonna. Geštaltpsühholoogia sündis vastukaaluna atomismile, mille taotlus oli püühika jagada algelementideks, kuid geštaltpsühholoogid nägid selles terviku mõttetut lagundamist, mis oli kunstlik, teaduslikult steriilne ning ei avaldanud psüühika kohta praktiliselt mingit teavet (Leahey, 1980, lk. 209). Geštaltpsühholoogide jaoks oli oluline vaadelda inimest ja tema psüühikat tervikuna ning säilitada loomulikkus. Nende filosoofiliseks aluseks oli fenomenoloogiline lähenemine, mis väitis, et kogemust tuleks kirjeldada millegina, mis on antud ning seda ei peaks tükeldatuna analüüsima (Leahey, 1980, lk. 209).

Samal ajal valitses Ameerikas psühholoogias ülekaalukalt biheivioristlik suund, mis oli tõestanud oma väärtust I maailmasõja ajal sõdurite värbamiseks välja töötatud testide näol ning toonud sellega psühholoogia edukalt laiema avalikkuseni (Leahey, 1980, lk. 329). Biheiviorism tugines John Brodaus Watson’i ideedele, mis käsitlesid psühholoogiat rangelt loodusteaduse haruna, rõhusid objektiivsusele ning kritiseerisid introspektsiooni kui subjektiivset ning mitteteaduslikku meetodit (Leahey, 1980, lk. 324-325). Biheiviorismiga polemiseeris ka Köhler, nõustudes osaliselt nende vaadetega ning suhtudes teatud kriitikaga varasemalt välja arendatud introspektsiooni meetodisse, kuid vaidles vastu vahetu taju eitamisele kui ainult subjektiivsele väärtusele (Köhler, 2006, lk. 16-17). Siinkohal rõhutas Köhler, et vahetul tajul on nii subjektiivsed kui ka objektiivsed omadused, näidates seeläbi, kuidas subjektiivne tajuprotsess ei muuda olematuks tajutava kujutise objektiivsust (Köhler, 2006, lk. 17-19).

Köhler oli pühendunud psühholoogia kui loodusteaduse arendamisele teiste loodusteaduste seas, unustamata seejuures psühholoogia sotsiaalteaduslikku poolt (Henle, 1993). Kui atomistliku lähenemise püüdlus psühholoogiat loodusteadustega samale tasemele viia võttis inimese psüühika mehaaniliselt üksikuteks osadeks, siis Köhler nägi inimest osana loodusest, kelle tajuprotsessid on dünaamilised ning toimivad kooskõlas loodusjõududega (Henle, 1993). Köhler’i ideed on sageli kirja pandud väga keerukas keeles (eriti raamatus “Geštaltpsühholoogia”) ja tema mõtiskluste jälgimine nõuab tänini lugejalt süvenemist ning kannatlikkust (Arnheim, 1998). See märgib Köhler’i põhjalikkust ja asjatundlikkust, millega ta oma teoreetiliste lähtekohtade väljaarendamisele lähenes.

Geštaltpsühholoogia üheks tähtsaimaks teoseks võibki pidada Köhler’i raamatut “Geštaltpsühholoogia” (esmakordselt avaldati saksa keeles 1920.aastal), mis ilmus inglise keeles 1929.aastal (Allik, 2021, lk. 67), ajal, mil Köhler tegutses Berliinis ning püüdis geštaltpsühholoogia teooriaid maailmale laiemalt tutvustada. Raamat käsitles füüsilisi geštalte (tervikkujundeid), mis Köhleri arvates ulatusid kitsalt psühholoogiast kaugemale, ühendades omavahel psühholoogia, füsioloogia ja füüsika ning oma teosega nägi Köhler ette seoseid kõigi kolme valdkonna vahel, mis on relevantne ka tänapäeval (Arnheim, 1998). Berliini produktiivsele perioodile pani punkti natsirežiimi kehtestamine Saksamaal ning Köhler’i silmapaistev vastuseis võimule, millega Köhler kritiseeris avalikult juudivastast poliitikat ning natsiparteiga ühinemist (Henle, 1978). Pärast mitmeid võitlusi lahkus Köhler Berliini Ülikooli psühholoogia instituudi direktori ametikohalt, tema õpilastel ja assistentidel ei lubatud samuti ülikooli jääda ning noor põlvkond geštaltpsühholooge pühiti instituudist minema (Henle, 1978). Sellega lõppes geštaltpsühholoogia viljakas ajajärk.

Geštaltpsühholoogide ideid võib tänaseni kohata tajupsühholoogiat käsitlevates õpikutes, näiteks Braisby ja Gellatly (2005, lk. 79) toovad välja geštaltpsühholoogia taju organiseerituse seaduspärad, mainides põhilise postulaadina, et inimesed interpreteerivad neile esitatud keerulisi geomeetrilisi kujundeid kõige lihtsamal ja stabiilsemal kujul (Law of Prägnanz). Geštaltpsühholoogia taju organiseerituse põhimõtteid kohtab kasutajakogemuse disaini teooriates ja praktikas, kus need aitavad mõista põhilisi tajusuundumusi ning luua seeläbi mõtestatumaid ja töötavamaid disainilahendusi (Soegaard, 2020). Eesti psühholoogia ajalukku lisab väärtust see, et Wolfgang Köhleri raamat “Geštaltpsühholoogia” on ilmunud eesti keeles, tõlkena 2006.aastal ning sellele on järelsõna kirjutanud professor Jüri Allik, kes tunnistab, et “…Köhler nägi kaugemale ja sügavamale kui enamik tema kaasaegseid”. (Köhler, 2006, lk. 227).

Kasutatud kirjandus

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Arnheim, R. (1998). Wolfgang Köhler and gestalt theory: An English translation of Köhler’s introduction to Die physischen Gestalten for philosophers and biologists. History of Psychology, 1(1), 21–26. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1037/1093-4510.1.1.21

Braisby, N., Gellatly, A. (2005). Cognitive Psychology. Oxford University Press.
Henle, M. (1978). One man against the Nazis: Wolfgang Köhler. American Psychologist, 33(10), 939-944–944. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1037/0003-066X.33.10.939

Henle, M. (1993). Man’s Place in Nature in the Thinking of Wolfgang Köhler. Journal of the History of the Behavioral Sciences, 29(1), 3–7. DOI: 10.1002/1520-6696(199301)29:1<3::AID-JHBS2300290102>3.0.CO;2-W

Köhler, W. (2006). Geštaltpsühholoogia. Tänapäev.

Leahey, T. H. (1980). A History of Psychology. Prentice Hall.

Soegaard, M. (2020, September 15). The Laws of Figure/Ground, Prägnanz, Closure, and Common Fate - Gestalt Principles (Part 3). Interaction Design Foundation - IxDF. https://www.interaction-design.org/literature/article/the-laws-of-figure-ground-praegnanz-closure-and-common-fate-gestalt-principles-3. Kasutatud 22.11.2023

Adicionado na linha do tempo:

Data: