28 out 1945 ano - Sünnib Peeter Tulviste

Descrição:

Peeter Tulviste elutöö mõju Eesti psühholoogia arengule


Peeter Tulviste sündis 1945. aastal ning kasvas üles Tallinnas. 1964. aastal suundus Tulviste omandama psühholoogia erialast kõrgharidust Moskva Riiklikku Ülikooli. Tollal vastavatud erialal kohtus Tulviste mitmete suurkujudega, kelle tööd ning vaated mõjutasid suuresti tema edasist elukäiku ning uurimissuundasid. Kohatutest suurima mõjuga, oli Aleksandr Luria, Tulviste tulevane juhendaja, kes oli oma tuntuse saavutanud afaasia ja ajuuuringute vallas. (Allik, 2021: 141)

Luria inspireeris Tulvistet hoopis 1930. aastate ekspeditsioonidega Kesk-Aasiasse, kus ta uuris formaalse koolihariduseta kogukondi ning nende abstraktset mõtlemist (Wertch, 2020). 1970ndate lõpus asus Peeter Tulviste täiendama Luria töid ekspeditsioonidega Siberisse, Taimuri autonoomsesse regiooni (Wertsch, 2020). Peeter Tulvistes oli sellega sütitatud sügav huvi kultuuripsühholoogia vastu, mis jäi püsima akadeemilise karjääri lõpuni.

Siberi põhjaosas Taimuris, ngasani rahva seas ning 1977. aasta suvel Kõrgõzstanis läbi viidud uuringute tulemused näitasid, et enamikel formaalse koolihariduseta inimestel, oli äärmiselt keeruline mõelda teoreetiliste süllogismide abil (Tulviste, 1978). Enamik vastanuid toetusid küsimustele vastates kogemuslikule teadmistele ega suutnud abstraktset mõtlemist nõudvaid ülesandeid lahendada. Teine omalaadne uurimisküsimus, mida Tulviste tõstatab on see, kas inimesed säilitavad juba omandatud teoreetilise mõtlemise, kui nad naasevad taas kirjaoskamatusesse keskkonda (Wertsch, 2020). Tulviste Kõrgõzstani uuringute tulemused näitasid, et teoreetiline mõtlemine minetub, kui seda ei kasutata (Wertsch, 2020). 1991. aastal annab Tulviste välja raamatu „The Cultural Historical Development of verbal thinking“, olles ühtlasi ka tema doktoritöö käsikiri (Tulviste, 1991).

Tulviste mõjukuse ning töö väärtuslikkuse mõistmiseks on vaja hoomata Nõukogude Liidus valitsenud ideoloogilisi piiranguid, mis tolleaegset teadust kammitsesid. Esmase kammitsana psühholoogiateaduse arengule tuleks mainida Stalini korraldustel 1950. aastatel läbi viidud kõikide psüühikanähtuste redutseerimist Pavlovi tingreflekside õpetusele, hiljem tuntud kui Pavlovi-sessioon (Allik, 2021: 105). Pavlovi-sessioonist tulenenud negatiivsed mõjud väljendusid Nõukogude Liidu psühholoogide survestatusega aktsepteerida marksistlikku ideoloogiat, mis vähendas psühholoogiliste uurimuste kvaliteeti ning põhjustas hiljem Nõukogude liidus tehtud teadusliku töö väljaarvamist maailma teaduskogukonnast (Windholz, 1997). Kuigi Pavlovi-sessiooni toimumise ajal oli Tulviste veel lapseeas, seadsid tolleaegsed sündmused konteksti tema õpingutele ja teadustööde tegemise ning avaldamise keerukustele.

Nõukogude Liidus doktorikraadi saamise sihilist keerukust arvestades (Allik, 2021: 107), on väga imetlusväärne, et kolmest eestlasest, kes Nõukogude Liidus doktorikraadi omandasid, oli just üks neist Peeter Tulviste (Allik, 2021: 131). Samuti võttes arvesse avaldatavate teadusartiklite rangete nõuetega venekeelsusele ja -meelsusele on imeks pandav, et 1978. aastal õnnestus Peeter Tulvistel, Talis Bachmanil jt autoritel avaldada inglisekeelne artiklitekogumik „Problems of communication and perception“, Tartu Riikliku Ülikooli toimetistes, milles seni avaldatu oli peaaegu alati rangelt venekeelne (Allik, 2021: 131). Antud kogumikus on avaldatud ka artikkel Tulviste eelnevalt mainitud ekspeditsioonidest Siberi põhjaossa (Tulviste, 1978). Kuigi see inglisekeelne kogumik, rääkimata venekeelsetest avaldatud töödest, jäid raudsest eesriidest väljaspool asuvatele psühholoogidele märkamata (Allik, 2021: 131), olid need üliolulised sammud väljendamaks Eesti psühholoogiateaduse püüdeid vabaneda Nõukogude Liidu repressiooni alt ning teha mõjusat ning sisukat teadust kehtestatud piirangutest hoolimata.

Olles pakutud positsiooni ka Moskva Riiklikus Ülikoolis, otsustas Tulviste oma psühholoogialast teadmist jagada just kodumaal, Tartus (Wertsch, 2020). Tulviste oli Tartu Ülikooliga seotud juba doktorantuuriõpingute ajal 1969. aastal, olles inseneri, loogika ja psühholoogia kateedri õpetaja, hiljem juba vanemõpetaja, dotsent (1978–1988) ning alates 1988. aastast psühholoogia kateedri professor (Allik, 2021: 141). Jüri Allik (2021: 141) toob Tulviste tähtsaimate loengukursustena välja mõtlemise ja kõne psühholoogia, kultuuripsühholoogia ning psühholoogia ajaloo kursused. Peeter Tulvistet mäletatakse paljuski tänu tema märkimisväärse panuse eest Tartu Ülikooli õppejõu ja taasiseseisvunud Eesti Tartu Ülikooli esimese rektorina. Rektorina oli Tulvistel oluline roll teadustöö ümberkorraldamises, tema juhtimise all hoogustus ka ülikooli välissuhtlus ja võõrkeelne tegevus (In Memoriam..., 2017: 45-46).

Antud kirjatükis andsin põgusa ülevaate Tulviste mõjususest Eesti psühholoogise kõrghariduse korraldaja ning õppejõuna, kultuuripsühholoogiat viljeleva akadeemikuna ning psühholoogia teaduse arengu olulise mõjutajana Nõukogude Liidu aegses Eestis. Kajastamata jäi töö sisufookuse tõttu Tulviste poliitiliine ja ühiskondlik tegevus ning mitmetest intervjuudest ja meenutustest järelduv humoorikas ning soe karakter. Tulviste prominentsust Eesti psühholoogia ajaloos ei saa kahtluse alla seada.

Kasutatud allikad
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

In Memoriam: Peeter Tulviste. (2017). Universitas Tartuensis: Tartu Ülikooli Ajakiri, 7(2459), 45–46.

Tulviste P. (1978). On the origins of theoretic syllogistic reasoning in culture and in the child. Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis, 474, 3–22.

Tulviste, P. (1991). The Cultural Historical Development of verbal thinking. Nova Science Publ.

Wertsch, J. V. (2020). Cosmopolitan Patriot: The Life and Scholarship of Peeter Tulviste (1945–2017). Culture & Psychology, 26(3), 540–549.
https://doi.org/10.1177/1354067x20936928

Windholz, G. (1997). The 1950 joint scientific session: Pavlovians as the accusers and the accused. Journal of the History of the Behavioral Sciences, 33(1), 61–81. https://doi.org/10.1002/(sici)1520-6696(199724)33:1<61::aid-jhbs3>3.0.co;2-n

Pildid

1. Neway. (n.d.). ASUTATAKSE professor Peeter Tulviste mälestusfond. Tartu Ülikooli Sihtasutus. https://www.sihtasutus.ut.ee/uudised/asutatakse-professor-peeter-tulviste-malestusfond

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: