1 jan 1951 ano - Sünnib Jaan Valsiner

Descrição:

Jaan Valsiner: maailmakuulus kultuuripsühholoog

Jaan Valsiner on üks maailma juhtivaid kultuuripsühholooge, kes sündis 1951. aastal Tallinnas. Oma õpinguid alustas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus ta lõpetas 1971. aastal inglise keele eriala. Edasi jätkas ta õpinguid psühholoogia erialal Tartu Ülikoolis, täpsemalt suundus ta õppima psühholingvistika ja kommunikatsiooni suunal. Selle eriala lõpetas Valsiner aastal 1976 oma lõputööga, mis uuris füüsiliste, kognitiivsete ja interaktiivsete tegurite seoseid inimese arenguga („On the interrelationships between physiological, cognitive, and interactive factors in early human ontogeneesis“). Pärast seda jätkas ta ka aspirantuuris, kuid tema lõputöö nägude ja näoilmete tuvastamise mehhanismide teemal jäi kaitsmata (Allik 2021: 165). Valsiner kolis 1980. aastal USAsse ja asus tööle Põhja-Carolina Ülikooli.

Jaan Valsiner on teadlasena töötanud mitmes ülikoolis. Nii töötas ta Tartu Ülikoolis (1976-1980), Põhja-Carolina Ülikoolis (1981-1988) ning alates aastast 1997 on ta Clarki Ülikooli professor. Aastal 2013 alustas ta ka Alborgi Ülikoolis tööd professorina. Samuti on ta külalisprofessorina külastanud väga mitut erinevat ülikooli, muuseas ülikoole Hollandis, Austraalias, Jaapanis, Itaalias, Saksamaal, Brasiilias ja Suurbritannias. Valsiner osaleb ka mitmes teadusrühmas üle maailma, näiteks Hollandis, Brasiilias ja Austraalias. Ühtlasi on ta toimetajana aktiivne liige ajakirja FQS (Forum: Qualitative Social Research) arendamisel.

Jaan Valsiner on oma teadustööde eest pälvinud mitmeid tunnustusi. Aastal 1995 autasustati Jaan Valsineri Saksamaal Alexander von Humboldti nimelise preemiaga ning aastal 2017 pälvis ta Hans Kiliani auhinna tema interdistsiplinaarse teadustöö eest inimesearengu uurimisel (Valsiner et al. 2021). Professor Valsiner promoveeriti ka Tallinna Ülikooli audoktoriks 2008. aastal.
Valsiner on andnud oma panuse ka Tallinna Ülikooli psühholoogia osakonnas, töötades osakonnas teaduri ja abiprofessorina. Samuti on ta juhendanud kolmeteistkümne tundengi tööd, mille hulgas nii bakalaureuse- ja magistritöid, kui ka doktoritöid (ETERA). Septembris aastal 2021 oli Jaan Valsineri juubelinädal, mida tähistati suuresti. Toimus sümpoosion ja vestlused Valsineriga ning tema joaks korraldati ka näitus „Märka märke meie ümber“, mille raames koguti materjali pandeemiaga seoses toimunud muutustest. Selline tunnustamine toob esile kuivõrd kõrgelt teda ja tema panust teadusesse hinnatakse Eesti akadeemilises ruumis.

Valsineri töödes on näha Võgotski mõjusid, nii koostas ta koostöös Rene van der Veeriga ka Võgotski tööde lugemiku („The Vogotksy Reader“ (1994)). See on kõige paremini koosatud Võgotski teoste kogumik, sest sisaldab ka märkmeid ja viiteid autoritele, kes Võgotskit mõjutasid. Uurimismeetoditest rääkides, eelistab Valsiner kasutada kvalitatiivseid meetodeid, kvantitatiivsete meetodite kasulikkuse seab ta kahtluse alla (Allik 2021: 166). Valsineri peamine huvi on kultuuripsühholoogia. Nii on ta kirjutanud raamatu „Culture and human development“ (2000), millele on Web of Science andmete järgi viidatud 301 korda. Oma sõnul tunneb ta ka aina enam huvi semiootika vastu:
„Tartu Ülikooli semiootika osakond on muutunud maailma peamiseks intellektuaalseks keskuseks, mis on arenenud Juri Lotmani saavutuse peal kirjandusuuringute alusel ka biosemiootika valdkonda, ning viimasel ajal on mu psühholoogiatööd tihedalt seotud semiootikaga.“ (Valsiner 2022).

Jaan Valsiner on end oma uurimistöös panustanud kultuuripsühholoogia arendamisele. Nii asustas ta SAGE kultuuripsühholoogia ajakirja (Sage journal, Culture & Psychology) ning ta on siiamaani selle ajakirja peatoimetaja. Ühtlasi on ta kirjastus Springer’i poolt avaldatud integratiivse ja käitumise psühholoogia teemailise ajakirja (Integrative Psychological and Behavioral Science) peatoimetaja. Valsiner on kirjutanud ja toimetanud üle neljakümne raamatu, mille hulgas ka oluline kultuuripsühholoogia käsiraamat – The Oxford Handbook of Culture and Psychology (2012).

1974. aastal, samal ajal kui Jaan Valsiner oma psühholoogia karjääri alustas, avaldas Allan Baddeley koostöös Graham Hitchiga klassikaliseks saanud artikli töömälu mehhanismide kohta. Eelmise sajandi 70ndad aastad olid ka olulised arvutite tarkvara arendamisel – aastal 1975 rajati Microsoft Bill Gatesi ja Paul Alleni poolt. See periood oli ka Eesti psühholoogia kontekstis märkimisväärne, sest ilmus esimene eestlaste poolt kirjutatud psühholoogiaalaline töö – Bachmann ja Alliku „Integration and interruption in the masking of form by form“ (1976). Need on vaid mõningad olulised sündmused sellest perioodist, ühtlasi tasub mainida Endel Tulvingu 1972. aastal avaldatud tööd, kus ta loob eristuse semantilise ja episoodilise mälu vahel.

Kaheksakümnendatel aastatel toimus põnevaid arenguid psühholoogias. Muuseas avaldas maailmakuulus Eesti mälu-uurija Endel Tulving raamatu „Episoodilise mälu elemendid“, esitas Robert Sternberg intelligentsuse triarhilise teooria (1985) ning avaldasid Watson ja Clark Positiivsete Afektide ja Negatiivsete Afektide Skaala (PANAS) aastal 1988. Samuti sai Theory of Mind tänu David Premack tööle (1978) psühholoogias keskseks mõisteks. Sel ajal tegeles Valsiner teadustööga USAs ning avaldas kultuuripsühholoogia ja arengupsühholoogia teemalisi artikleid ja raamatuid.

Üheksakümnendate lõpus ilmus Michael Tomasello raamat „Inimtunnetuse kultuuriline päritolu“ (1999), mis uurib, kuidas inimene erineb teistest loomadest. Sel perioodil asutas Jaan Valsiner Sage’i ajakirja Culture and Psychology ning avaldas ta raamatu „The Guided Mind“ (1998).

2022. aastal tegi professor Valsiner lahke annetuse, 10 000 eurot, Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudile Ukraina päritolu tudengite toetuseks (UTTV, 2024). 2022. aasta mediaan brutopalk oli alla 1500 Euro (Seeder, 2024).

 
Kasutatud kirjandus

Allik, J. (2021). Eesti Psühholoogia Lugu. Tartu: TÜ Kirjastus.

Valsiner, J., Demuth, C., Wagoner, B.,& Christensen. B. A. (2021). The Future of Cultural Psychology: An Interview With Jaan Valsiner. Eur J Psychol, 17(4): 322–329. doi: 10.5964/ejop.7575

Valsiner, J. (2022). Jaan Valsiner: Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor. Global Estonian. Vaadatud 24.11.2023: https://globalestonian.com/et/stories/jaan-valsiner-tartu-ulikooli-valiseesti-kulalisprofessor

Andmebaasid ja veebilehed:

ETERA. Jaan Valsiner. Vaadatud 24.11.2023: https://www.etera.ee/browse

FQS. Vaadatud 24.11.2023: https://www.qualitative-research.net/index.php/fqs/index

UTTV. (2024). https://uttv.ee/naita?id=33080

SageJournals. Editors. Vaadatud 23.11.2023: https://journals.sagepub.com/editorial-board/CAP

Seeder, K. (2024). Mediaantöötasu. https://www.palgainfo.ee/kasulikku/mediaanpalk

Springer. SpringerBriefs in Psychology and Cultural Developmental Science. Vaadatud 23.11.2023: https://www.springer.com/series/15388/editors
Tallinna Ülikool. Märka märke meie ümber!. Vaadatud 24.11.2023: https://www.tlu.ee/jaan-valsiner

Web of Science. Jaan Valsiner. Vaadatud 24.11.2023: www.webofscience.com

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: