31 dez 2019 ano - Esimesed Eestis antud spordipsühholoogia kutsed

Descrição:

2019. aasta 31. detsember oli Eesti psühholoogia, eelkõige spordipsühholoogia ajaloos oluline päev, sest Eesti sai endale esimesed kaks kutsega spordipsühholoogi (Kutseregister, kuupäev puudub a). Ametliku kutse omandamine muutus võimalikuks 28. novembril aasta varem (2018), mil jõustus esimene versioon kutsestandardist „Spordipsühholoog, tase 7“, vastates sellega Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) 7. taseme nõuetele (Kutseregister, kuupäev puudub b).

Kutsega spordipsühholoogide tekkimine on oluline sündmus, sest spordipsühholoogia on hetkel viimane põhilistest psühholoogia valdkondadest, kus Eestis kutset omandama sai hakata. Eestis hakati psühholoogidele kutsestandardit väljastama 2003. aastal (Kutseregister, kuupäev puudub a). Esimesena said kutsestandardi omandada kliinilised psühholoogid sama aasta 9. aprillist, samal ajal hakkas kehtima ka koolipsühholoogi kutsestandardi 1. versioon. Hiljem on lisandunud psühholoog-nõustaja kutsestandard, mis hakkas Eestis kehtima 20. septembril 2018, ning pereterapeudi 7. taseme kutsestandard, mis hakkas kehtima 9. novembril 2018.

Maailma mõistes oleme olnud ajast maas. 2003. aastal kiitis APA esindajate nõukogu heaks APA 47. divisjoni poolt loodud spordipsühholoogi kutsepädevuse dokumendi, mis tähendas, et spordipsühholoogia oli nüüd tunnustatud valdkond psühholoogia praktiseerimises (Packard, 2007). Huvitav on lisada, et kui Eesti Psühholoogide Liit asutati 1988. aastal (Eesti Psühholoogide Liit, kuupäev puudub) ning sealt kulus 15 aastat kliinilise psühholoogi kutsestandardi väljatöötamiseks, siis hoolimata sellest, et Eesti Spordipsühholoogide Selts asutati vaid kolm aastat hiljem, 1991. aastal (Puusepp, 2017), kulus kutsestandardi kehtestamiseks 27 aastat ehk ligi kaks korda kauem aega.

Kui maailma esimeseks spordipsühholoogia katseks võib pidada Norman Tripletti poolt 1898. aastal läbi viidud eksperimenti jalgratturitega, millest selgus, et tänu grupis esinevatele sotsiaalsetele ja konkurentsi aspektidele pingutavad sportlased grupis sõites rohkem kui üksinda sõites (Joyce, 2008), siis spordipsühholoogia isaks ehk rajajaks peetakse siiski Coleman Griffithit. Griffith läks ajalukku esimese teadlasena spordipsühholoogia valdkonnas (Morse, 2015). Ta andis loenguid teemal „Psühholoogia ja kergejõustik“ ning avas 1925. aastal spordipsühholoogiale spetsialiseerunud uurimislabori Illinois’ Ülikoolis. Ta uuris mitmeid siiani olulisi teemasid nagu näiteks väsimuse mõju sportlaste sooritusele. Griffith oli esimene praktiseeriv spordipsühholoog, ta palgati Chicago Cubsi poolt kuni 1940. aastani, et toetada professionaalset pesapalli meeskonda. Kuid pärast Griffithi tegutsemisaega jäi spordipsühholoogia mõneks ajaks jäi unustusehõlma, kuni 1960ndate lõpul asutati Rahvusvaheline Spordipsühholoogia Selts (ISSP) ja hiljem Journal of Sport Psychology. Lisaks muule jõudis Griffith elu jooksul välja anda kaks spordipsühholoogia teemalist raamatut: „Psychology of Coaching“ 1926. aastal ja „Psychology and Athletics“ 1928. aastal (Tartakovsky, 2011).

Eestis võib spordipsühholoogia üheks pioneeriks pidada Aave Hannust, kes lisaks erialasele teadustööle ja tööde juhendamisele annab Tartu Ülikoolis alates 2001. aastast Spordipsühholoogia kursust (PeaTreener, kuupäev puudub), millele on hiljem lisandunud palju valdkonnaga seotud õppeaineid ning koolitusi ja ka soorituspsühholoogia mikrokraad. Sarnaselt Griffithile on ka Hannus koostöös Raudsepa, Koka ja Matsiga välja andnud raamatu „Spordipsühholoogia õpik“ (PeaTreener, kuupäev puudub), mis on Eestis esimene omataoline. Hannus on üks kahest, kes 2019. aasta 31. detsembril spordipsühholoogi kutsestandardi omandas (Kutseregister, kuupäev puudub a). Temaga koos sai kutse ka Snežana Stoljarova. Kui Hannus on spordipsühholoogia eestvedaja eelkõige Tartu Ülikoolis, siis Stoljarova tegutseb põhiliselt Tallinna Ülikoolis. Mõlemad panustavad lisaks praktiseeriva spordipsühholoogi tööle sellesse, et Eestis tulevasi spordipsühholooge või spordi- ja soorituspsühholoogia teadmistega treenereid ja teisi spetsialiste koolitada.

Kutse omandamise võimalus on sealjuures oluline just seetõttu, et kutsestandard paneb rangelt paika, milline peab olema valdkonna spetsialisti haridus ja ettevalmistus, millised on tema kompetentsid ja isikuomadused, milline on töö iseloom, töö osad, töös kasutatavad vahendid ja keskkond, ning millistest eetikaprintsiipidest lähtutakse (Kutseregister, kuupäev puudub a). Kutsestandardi olemasolu on kui usaldusväärne kvaliteedimärk ja võimalus seda omandada tähendab, et Eestis on võimalik saada kvaliteetset spordipsühholoogilist abi ja nõustamist. Lisaks toetavad kutsestandardis toodud nõuded spordipsühholoogide pidevat arengut, et standardi nõuetega kaasas käia ning annab suuna valdkondade osas, kus ennast täiendada. Kõige sellega paneb spordipsühholoogi kutsestandard Eestis aluse spordipsühholoogia paremale tulevikule.
 
Kasutatud allikad:

Eesti Psühholoogide Liit. (kuupäev puudub). Vaadatud 23.11.2023 https://www.epl.org.ee/wb/

Joyce, N. (2008). Time Capsule: The early days of sport psychology. Monitor on Psychology. Vaadatud 22.11.2023 https://www.apa.org/monitor/2008/07-08/sport-psych

Kutseregister (kuupäev puudub a). Väljastatud kutsed: Otsi Väljastatud kutset numbri, Märksõna, Isiku Nime või isikukoodi järgi. Vaadatud 23.11.2023 https://www.kutseregister.ee/et/kutsed/kutsed/


Kutseregister (kuupäev puudub b). Kutsestandardid: Spordipsühholoog, tase 7. Vaadatud 23.11.2023 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10722810

Morse, E. (2015). Where it all began: The history of sport psychology research. Carolina Performance. Vaadatud 22.11.2023 https://www.carolinaperformance.net/new-blog/2015/6/24/where-it-all-began-the-history-of-sport-psychology-research#:~:text=The%20Father%20of%20Sport%20Psychology,specializing%20in%20sport%20psychology%20topics.

Packard, E. (2007). Sports authority. Monitor on Psychology. Vaadatud 23.11.2023 https://www.apa.org/monitor/mar07/sports

PeaTreener (kuupäev puudub). Koolitaja Portfoolio. Vaadatud 23.11.2023 https://www.peatreener.org/koolitaja-portfoolio

Puusepp, L. (2017). Mis on spordipsühholoogia? Õhtuleht. Vaadatud 22.11.2023 https://www.ohtuleht.ee/sport/783286/mis-on-spordipsuhholoogia

Tartakovsky, M. (2011). Sport psychology and its history. Psych Central. Vaadatud 23.11.2023 https://psychcentral.com/blog/sport-psychology-and-its-history#4

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: