10 set 2018 ano - Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu loomine

Descrição:

"EKPK on üle-Eestiline kliinilise psühholoogi kutset omavate isikute vabatahtlik ühendus. EKPK peamiseks eesmärgiks on kliiniliste psühholoogide töö- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine ning väljaõppet ja koolitust puudutavate huvide ja õiguste kaitse eest seismine." (EKPK, 2023).

Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu loomine 2018. aastal

Vaimse tervise probleemid on suur koormus avalikule tervishoiusüsteemile (Gee jt, 2022) ning 2000ndatel aastatel tõusis psühholoogia ja inimeste vaimne tervis rohkem huviorbiiti ja mitmed lääneriigid võtsid ette samme selleks, et psühholoogiline abi elanike jaoks kättesaadavamaks teha (Bradley & Drapeau, 2014). Kuigi Eesti teaduse areng tervikuna ja samuti psühholoogias on olnud väga kiire (Allik, 2019 lk 135), on ka Eestis pikalt valitsenud kvalifitseeritud psühholoogide puudus ning viimaste aastate koroonapandeemia ja migrandikriis on toonud vaimse tervise probleemid suuremasse fookusesse. Suureks probleemiks on olnud lisaks kvalifitseeritud psühholoogide puudusele ka kliiniliste psühholoogide liikumine erasektorisse ning suur palgalõhe ja ebavõrdne töökoormus erapraksises ning avalikes tervishoiuasutustes töötavate psühholoogide vahel, mis omakorda vähendab psühholoogiliste teenuste kättesaadavust.

Kuigi eesti psühholoogide liit loodi juba 1988. ja kliinilise psühholoogi kutsestandard 2003. aastal (EPL, 2023), asutati Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit alles 2018. aasta 10. septembril (EKPK, 2023). Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit (EKPK) on üle-Eestiline kliinilise psühholoogi kutset omavate isikute vabatahtlik ühendus kuhu kuulub üle 130 liikme. Liidu esimees on Iiris Velling ja aseesimees Marko Neeme (EKPK, 2023).
EKPK peamiseks eesmärgiks on kliiniliste psühholoogide töö- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine ning väljaõpet ja koolitust puudutavate huvide ja õiguste kaitse eest seismine. Ühendus teeb koostööd teiste organisatsioonide, ühingute, ühenduste ja asutustega töötingimuste ja tervishoiu olukorra parandamiseks ning juhindub oma tegevuses põhikirjast ja Eesti Vabariigi seadustest (EKPK, 2023).
2018. aasta loetumad ja auhinnatud artiklid psühholoogia ja psühhoteraapia alal peegeldasid olulisi trende psühholoogia maastikul, mille hulgas oli sotsiaalmeedia kasutuse mõju vaimsele tervisele, meeleolu- ja ärevushäired jms (Overholser, 2019 & Winerman, 2018).

“Olukorras, kus iga neljas kliiniline psühholoog on liikunud erasektorisse, soovime, et ravikindlustatud patsientidel oleks võrdsemad võimalused vaimse tervise murede korral psühholoogilist ravi saada,” võttis EKPK juht Iiris Velling sõna, „psühholoogilise ravi kättesaadavuse vähenemise pidurdamiseks on hädavajalik pakkuda kliinilistele psühholoogidele tervishoiusüsteemis häid töötingimusi.”. (Sotsiaalministeerium, 2023; Tervisegeenius, 2023)

Liit on aidanud kaasa kliiniliste psühholoogide töötingimuste parandamisele - augustis 2022 alustas EKPK koos Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Õdede Liiduga tervishoiuvaldkonna üleriigilise kollektiivlepingu läbirääkimisi, mille tulemusena allkirjastati 20. jaanuaril 2023 tervishoiutöötajate kollektiivlepe aastateks 2023-2024 (EKPK, 2023). Lepingust lähtuvalt suurenes alates 1. aprillist 2023 psühhiaatriliste tervishoiuteenuste palgakomponent 20% ja 2024.a 1. aprillist veel 10%, mis tähendab, et kliiniliste psühholoogide töötasu alammäär on alates 01.04.2023 13,9€ ja alates 01.04.2024 15,3€, lubades kliiniliste psühholoogide miinimumpalga tõusu 2023.a 20% ja 2024.a 10%. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks, sh kliiniliste psühholoogide palgatõusuks suunati 2023. aastaks kokku ligi 8,6 miljonit eurot (Lehtla, 2023), samuti on kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda toetust psühholoogi palgale võtmiseks, et kohalikul tasandil teenuseid osutada (Kruuse, 2023).

Seega on Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu asutamine kajastanud ühiskonna suurenevat vajadust vaimse tervise teenuste järele ning toetanud nii eriala professionaalset arengut kui paremate töötingimuste kindlustamist kliinilistele psühholoogidele.


Kasutatud allikad


Allik, J (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Bradley, S., & Drapeau, M. (2014). Increasing access to mental health care through government-funded psychotherapy: The perspectives of clinicians. Canadian Psychology, 55, 80-89.
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit. (2023) http://ekpk.ee/ [Vaadatud 22. november 2023]
Eesti Psühholoogide Liit. (2023). Eesti Psühholoogide Liit. [Vaadatud 21. november 2023]
http://www.epl.org.ee/wb/pages/ajalugu.php
Gee DG, DeYoung KA, McLaughlin KA, Tillman RM, Barch DM, Forbes EE, Krueger RF, Strauman TJ, Weierich MR, Shackman AJ. (2022) Training the Next Generation of Clinical Psychological Scientists: A Data-Driven Call to Action. Annual Review of Clinical Psychology, 18:43-70. doi: 10.1146/annurev-clinpsy-081219-092500.
Kruuse, Merilin (18.09.2023) Terviseminister vastas arupärimisele psühholoogide puuduse kohta. Riigikogu pressiteenistus. [Vaadatud 21.11. 2023]
https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/terviseminister-vastas-aruparimisele-psuhholoogide-puuduse-kohta/
Lehtla, Eva (10.03.2023) Tervisekassa suunab täiendavalt 8,6 miljonit eurot vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Sotsiaalministeerium [Vaadatud 21.11.2023] https://www.sm.ee/uudised/tervisekassa-suunab-taiendavalt-86-miljonit-eurot-vaimse-tervise-teenuste-kattesaadavuse?fbclid=IwAR3B73nJjhqv1KjsKTTZLPjNSzgzzOPdKylTRnfwvAfwHGNit-egf_E1wA0
Sotsiaalministeerium (23.01.2023) Sõlmiti tervishoiuvaldkonna kollektiivleping. [Vaadatud 21.11. 2023] https://www.sm.ee/uudised/solmiti-tervishoiuvaldkonna-kollektiivleping
Tervisegeenius (10. märts 2023.) Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks suunatakse täiendavalt 8,6 miljonit eurot. [Vaadatud 20.11.2023] https://tervise.geenius.ee/rubriik/vaimne-tervis/vaimse-tervise-teenuste-kattesaadavuse-parandamiseks-suunatakse-taiendavalt-86-miljonit-eurot/
Overholser, J.C. (2019). “The Nominees for Best Article …”: Awards for the Most Valuable Papers on Psychotherapy in 2018. Journal of Contemporary Psychotherapy 49, 273–281 https://doi.org/10.1007/s10879-019-09433-8
Winerman, L. (2018). The top 10 journal articles. Monitor on Psychology, 49(11). https://www.apa.org/monitor/2018/12/top-journal-articles

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: