1 jan 1911 ano - Dorpati religiooni- psühhologia esimene pääsuke Karl Gustav Girgensohn

Descrição:

Karl Gustav Girgensohn ja usulise kogemuse uurimine
Karl Gustav Girgensohn sündis 22. mail 1875. aastal Saaremaal Kaarmas pastor Julius Girgensohni pojana ning tema suguvõsas oli palju haritlasi ja kirikuõpetajaid, kellest enamik olid Tartu ülikooli usuteaduskonna kasvandikud (King, 2001). Girgensohn lõpetas 1896. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna (Allik, 2021). Õpetamist alustas ta Tartu Ülikoolis 1903. aastal, sai neli aastat hiljem ametlikult süstemaatilise teoloogia erakorraliseks ja 1912. aastal korraliseks professoriks (King, 2001).
Ehkki Würzburg oli tollal teisitimõtlemise keskuseks ja eestlased on olnud kõige väiksema usklike osakaaluga rahvaste hulgas, kujunes just Dorpatisse religioonipsühholoogia koolkond, mille eestvedajaks ja liidriks sai Karl Gustav Girgensohn (Allik, 2021). Dorpati religioonipsühholoogia koolkond tegutses Tartus 20. sajandi kolme esimese kümnendi jooksul ja kasutas eksperimentaalse introspektsiooni meetodit usulise kogemuse uurimisel (Lehtsaar, 2013). Würzburgi koolkonna poolt kasutusele võetud eksperimentaalse introspektsiooni meetodit on peetud mõtlemise uurimises revolutsiooniliseks, kuid paraku olid eksperimentaalpsühholoogid ettevaatlikud eksperimentaalsete meetodite kasutamisel, seda veel eriti usu või usulise kogemuse uurimisel (Allik, 2021). Girgensohn õppis introspektsiooni meetodit kasutama tuntud psühholoogi ja filosoofi Oswald Külpe juures, kellega ta kohtus 1910. aastal Bonnis (Lehtsaar, 2013).
Girgensohn alustas 1911. aastal usulise kogemuse uurimist kasutades selleks eksperimentaalset introspektsiooni. Katseisikute hulka kuulusid 14 vabatahtlikku ja Girgensohn ise. Eksperiment oli üles ehitatud selliselt, et katseisikutele anti lugeda vähetuntud usulisi tekste – kokku 26 erinevat teksti, mille hulgas oli nii laulutekste kui ka luuletusi. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult vabalt ja loomulikult mõjuda ning koheselt pärast lugemist tuli katseisikutel võimalikult täpselt kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis neil lugedes tekkisid. Girgensohn ise nimetas seda tegevust väga poeetiliselt „konkreetse silmapilgu hingefotograafiaks“. (Lehtsaar, 2013) Lisaks sellele Girgensohn intervjueeris katseisikuid, et täpsustada ja saada lisamaterjali raportitele ning esimene kokkuvõte tulemustest valmis 1913. aastaks (Allik, 2021).
Girgensohni peateos „Usulise kogemuse hingeline ülesehitus“ („Der seelische Aufbau des religiösen Erlebens“ ) ilmus 1921. aastal Leipzigis. Kogutud materjali analüüsiti 712- leheküljelises teoses põhjalikult nii sisuliselt kui ka võrdluses tollaste filosoofiliste ja psühholoogiliste arusaamadega inimese hingeelust ja Jumala kogemisest, ehkki Girgensohni
analüüs puudutas vaid inimese hinges toimuvat. Girgensohni tulemuste analüüs hõlmas esmaselt kolme suurt kategooriat - tunded, kujutlused ja tahe. Girgensohn jõudis usulise kogemuse struktuuri kirjeldamiseni ning tema hinnangul on usulise kogemuse esmasteks komponentideks intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. (Lehtsaar, 2013)
Girgensohni tähelepanekute kohaselt on kujutluste intensiivsuses ja arvus on suured individuaalsed erinevused, kujutlused ei ole tahtest juhitavad ning kujutlused võivad nii toetada kui ka pärssida mina funktsiooni ehk jumaliku tegelikkuse sügavat tunnetamist. Kujutlused annavad inimese usulisele kogemusele nö subjektiivse värvingu ja tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. (Lehtsaar, 2013)
Karl Gustav Girgensohni teadustöö edasise arengu katkestas tema ootamatu ja traagiline surm. Äsja 50. sünnipäeva tähistanud Girgensohn sõitis Läänemere rannikule puhkama, kus kogu perekond nakatus tüüfusesse. Girgensohn suri 20. septembril 1925. aastal, olles religioonipsühholoogina oma tegevuse kõrgpunktis. (King, 2001)
Girgensohni tööd inspireerisid mitmeid religioonipsühholoogiaga tegelejaid, kellest olulisemad on: Alfons Bolley (1898–1989), William Grønbaek (1897–1970) ja Kurt Gins (1913–2003). Pärast Girgensohni surma sai koolkonna vaimseks liidriks tema õpilane Werner Gruehn (1887–1961), kes rajas 1929. aastal Tartusse Religioonipsühholoogia Instituudi. (Allik, 2021)
Kindlasti oli Girgensohni näol tegemist psühholoogia ajaloo suurkujuga, kelle julge ja uudne lähenemine usulise kogemuse uurimisele kindlustas Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna tekke. Ülemaailmselt kiirelt arenevas religioonipsühholoogias oli Girgensohn esimene teadlane, kes võttis üldlevinud arvamusele vastandudes kasutusele eksperimentaalse introspektsiooni meetodi. Lehtsaare (2013) hinnangul on Girgensohni usulise kogemuse struktuuri analüüs teoses „Usulise kogemuse hingeline ülesehitus“ tänaseni üks metoodiliselt ja sisuliselt põhjalikumalt läbi töötatud käsitlusi.
Kasutatud kirjandus
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
King, M. (2001). Karl Girgensohn religioonipsühholoogia uuendajana. Akadeemia, 13(1), 128-139
Lehtsaar, T. (2013). Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse. EKSA

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens:

YouTube: