25 dez 1913 ano - Wolfgang Köhler asub Tenerifele tegema uurimustööd primaatidega

Descrição:

Wolfgang Köhler sündis 21.jaanuaril 1887. aastal Tallinnas. Tema isa oli Eestimaa Rüütli- ja Toomkooli ladina keele ülemõpetaja, hiljem ka sama kooli rektor (Lõo, 2007). Köhler koos teiste tuntud teadlaste Max Wertheimer’i ning Kurt Koffka’ga moodustasid Berliinis koolkonna, mille suurimaks panuseks psühholoogia arengusse oli geštaltpsühholoogia tekkimine. Köhler oli laialt austatud teadlane, tema panust psühholoogiasse hinnatakse senini väga kõrgelt, lisaks oli ta julge ning astus enesekindlalt vastu Hitleri natsionaalsotsialistlikule poliitkorraldusele, kritiseerides avalikult juudivastast poliitikat. 1935. aastal kolis ta perekonnaga USA-sse, kus jätkas oma tööd kuni surmani 11.juunil 1967. aastal. (Allik, 2021)

Kanaari saarte hulka kuuluval Tenerife saarel loodi 1912. aastal Max Rothmann’i eestvedamisel ning Preisi Teaduste Akadeemia toel Primaatide Uurimiskeskus (Teuber, 1994). Keskuse esimeseks juhatajaks valis Carl Stumf (Wilhelm Waldeyer’i tungival soovitusel) noore ja kogenematu Eugen Teuber’i, kes Tenerifele saabudes rajas keskuse La Orotava linnas asuvasse „La Costa’sse“. Rothmann’i idee luua Primaatide Uurimiskeskus tulenes puhtalt praktilisest vajadusest – tema senine töö šimpansite, gibonite, organgutanide ning gorilladega näitas, et nende tehislikus keskkonnas ülal pidamine ning uurimine osutub keeruliseks ülesandeks. Seetõttu nägi ta vajadust luua Primaatide Uurimiskeskus, kus oleks võimalik primaatide käitumist uurida ja võrrelda nende jaoks võimalikult loomuomases keskkonnas. Tenerife saar osutus parimaks valikuks just oma kliima tõttu – kõrge õhuniiskus ja kõrged temperatuurid on antropoidsete primaatide jaoks ideaalilähedane keskkond. (Teuber, 1994)

Eugen Teuber oli küll kogenematu loomapsühholoogia vallas ja polnud avaldanud veel ühtki artiklit, kuid sellegipoolest suutis ta kohe peale saarele saabumist rajada primaatidele suurepärase elukeskkonna, mis hõlmas endas lisaks rikkalikele eluruumidele ka meelelahutust mänguväljaku näol, banaanipuid, ronimisvõimalusi ja samas ümbritses ala kõrge ja turvaline aed koos võrkkatusega, et primaatidele oleks tagatud turvalisus. Lisaks hoolitses Teuber selle eest, et kõik töötajad, kes loomadega kokku puutuksid, oleksid usaldusväärsed. Teuber oli äärmiselt empaatiline ja andis endast maksimumi, et tagada loomadele võimalikult loomulik keskkond elamiseks. Teuberi käe all elasid loomad terve 1913.a, kohanedes tasapisi uue elukeskkonnaga, samal ajal jälgis Teuber nende füüsilist ja sotsiaalset arengut ning tegi märkmeid nende käitumise, tööriistakasutuse, märgilise keelekasutuse ja muude kommunikatsiooniviiside kohta. Teuber ja tema naine lahkusid saarelt jaanuari keskpaigas 1914.a. (Teuber, 1994)

Detsembri viimasel nädalal 1913.a saabus saarele Wolfgang Köhler koos oma perega. Tal oli plaan primaatide intelligentset mõtlemist testida eksperimentide abil. Temalgi puudusid kogemused loomapsühholoogia valdkonnas kuid tema kavatsus oli püüda selgitada, et primaadid on intelligentsed, leides taiplikkuse ning kavaluse abil viisid kuidas ületada takistus söögipala kätte saamiseks. Köhler on öelnud oma teoses „The mentality of apes“, et teda inspireerisid šimpansitega töötama 2 põhjust: esiteks on nende aju struktuur ja keemiline ehitus sarnasemad inimese ajuga kui madalamate tasemete ahvide ajudega ning teiseks soovis ta uurida šimpanseid et saada teadmisi intelligentsete toimingute omaduste kohta (Köhler, 1925).

Kuna Teuberil oli leping juhi kohale vaid aastaks, võttis Köhler temalt üle Uurimiskeskuse juhi positsiooni. Köhleril oli hea stardipunkt – Teuberi käe all olid loomad „rikkumata“, mis tähendas et neid polnud õpetatud ega treenitud varasemalt millekski. Ta ei raisanud saarel aega ning juba 1913.a viimasel päeval viis ta läbi esimest korda puuviljakorvi eksperimendi. Eksperimendi tarvis kinnitas ta puu külge puuviljakorvi ning lasi noorel šimpansil nimega Sultan lahendada probleem – kuidas puuviljad korvist kätte saada. Sultan leidis lahenduse umbes 10 minutiga ning kasutas sama lahendust ka mitmetel järgnevatel kordadel. Ent Köhler polnud sellega rahul, sest tegelikult leidus ka palju lihtsam lahendus antud olukorrale, milleni Sultan ei jõudnud (Teuber, 1994).

Köhler viis oma kuulsad probleemilahenduse eksperimendid läbi esimese 6 kuu jooksul peale Tenerifele asumist. Peale puuviljakorvi eksperimenti korraldas ta veel teisigi eksperimente, mille abil ta lootis tõestada, et ka primaatidel on sarnaselt inimestega olemas taiplikkus mõistmaks põhjus-tagajärg seoseid (Cummings, 1967; Teuber, 1994). Ühine joon kõigi eksperimentide puhul oli see, et primaat pidi ületama mingit sorti takistuse, mis teda söögipalast eraldab, vahel oli selleks vaja kasutada eesmärgipäraselt tööriistu (Ruiz & Sánchez, 2014). Esimese poolaasta lõpupoole hakkas ta läbi viima nn. ringiga minemise eksperimente näitlikustamaks, et primaadid mõtlevad enne lahenduse välja ja alles siis tegutsevad ühesuunaliselt lõppeesmärgi suunas, kasutades nende eksperimentide jaoks näiteks kanu, koeri ja omaenda lapsi (Teuber, 1994). Eksperimentide käigus jälgis Köhler loomade suvalist tegutsemist (juhuslikud liigutused, katse-eksitus meetod, mis olid Thorndike’i arvates loomade õppimise alused) ning sihipärast tegutsemist (ajas ja ruumis ühtne tegevus, millel on kindel lõppeesmärk) (Ruiz & Sánchez, 2014). Köhler avastas, et primaadid võtavad vahel hetke enne sihipärast tegutsemist ning vaatlevad enda ümbrust, tõenäoliselt planeerides oma järgmisi tegevusi – see aga tõestab, et neil on sarnaselt inimestele olemas oskused oma tegevust eesmärgipäraselt planeerida ning vajadusel selleks ka erinevaid vahendeid ja võimalusi kasutada (Ruiz & Sánchez, 2014).

1914.a augustis algatas Hitler I maailmasõja, mille tulemusel olid kõik Saksa kodanikud kohustatud naasema kodumaale, et teenistusse asuda. Ent Tenerifel ei leidunud ühtegi laeva, mis oleks olnud valmis Saksa kodanikke kodumaale transportima, lisaks kuulutas mõned päevad hiljem Saksa konsul, et kõik kodanikud kes endiselt saarel viibivad, on kohustatud saarele paigale jääma. Sellest tulenevalt jäi Köhler uurimiskeskuse juhi kohale kuni 1920. aastani. Oma uurimustööst Tenerifel andis ta 1917.a välja raamatu Intelligenzprüfungen an Menschenaffen („The mentality of apes“ tõlge 1925.a). Kui Köhler 1920.a lõpuks Berliini naases, ei jäänud ka šimpansid Tenerifele hooletusse. Ta lasi nad transportida Berliini loomaaeda, kus ka Teuberil oli võimalik neid külastada koos oma pojaga (Ruiz & Sánchez, 2014).

Sõja kestel liikusid kuulujutud sellest, et Köhler on tegelikult Saksa spioon, kelle eesmärgiks on Inglismaa laevastiku järgi luurata. Köhlerile pakkus see nalja. Kuulujuttudele andis alust fakt, et „La Costa“ keskel paiknes „antenn“, mis tegelikult oli elektripost, millega „La Costat“ elektriga varustati, ent arvati, et selle antenni abil annab Köhler sakslastele edasi salajast infot brittide kohta. Põhjapanevaid tõendeid selle kohta siiski ei leidu (Teuber, 1994).

Huvitav on see, et kuigi Köhleril puudus igasugune varasem kogemus loomadega ja nendega eksperimenteerimisega, suutis ta siiski välja mõelda äärmiselt originaalseid katseid, mida primaatidega läbi viia. On spekuleeritud, et on üsna ebatõenäoline, et Köhler kõigi oma eksperimentide metodoloogiad ise välja mõtles ning suur osa tema eksperimentidest olid vaid Hobhouse’i katsete replikatsioonid (Lück & Jaeger, 1988). Olgu sellega kuidas on, selge on see, et Köhleri eksperimendid on mõjutanud psühholoogia arengut väga tugevalt ning tõestus sellest, et ka loomadel esineb „insight“, mis võimaldab intelligentset mõtlemist ja käitumist, on suuresti mõjutanud seda, kuidas praegusel ajal käsitletakse piiri inimeste ja nende lähima sugulusliigi vahel. Inimesel ei ole ainuoskus kasutada ja valmistada tööriistu, et saavutada soovitud tulemus, olgu selleks siis millegi valmistamine või ka lihtsalt haardeulatusest väljas oleva banaani kätte saamine.

Kasutatud allikad:
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 65-69

Cummings, P. W. (1967). Köhler, Wolfgang (1887–1967). Encyclopedia.com. https://www.encyclopedia.com/humanities/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/kohler-wolfgang-1887-1967 [Vaadatud 21.11.2023]

Lõo, K. (2007). Wolfgang Köhleri seosed Eestiga. Kultuurileht Akadeemia, 215(2), 281–301.

Lück, H. E., & Jaeger, S. (1988). Wolfgang Köhler and the Anthropoid Research Station of Tenerife island. Revista de Historia de la Psicología, 9(2–3), 295–308.

Ruiz, G., & Sánchez, N. (2014). Wolfgang Köhler’s the Mentality of Apes and the Animal Psychology of his Time. The Spanish Journal of Psychology, 17, E69. https://doi.org/10.1017/sjp.2014.70

Teuber, M. L. (1994). The Founding of the Primate Station, Tenerife, Canary Islands. The American Journal of Psychology, 107(4), 551–581. https://doi.org/10.2307/1423000

Köhler, W. (1925). The Mentality Of Apes. http://archive.org/details/in.ernet.dli.2015.187610

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: