1 jan 1901 ano - Ilmub Vladimir Tšiži “Etnilisuse mõju kriminaalsusele”.

Descrição:

Vladimir Tšiž oli Smolenskist pärit vene aadlik. Kuigi ta sai 1883.aastal doktorikraadi Peterburi Meditsiinilises Sõjaväeakadeemias, reisis ta järgnevatel aastatel ringi Euroopas ning õppis tolle aja staarpsühhiaatrite käe all, muuhulgas Wilhelm Wundti. Wundti õpilase Emil Kraeplini mantli päris ta 1891.aastal, mil ta Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessoriks sai (Kalling, 2016). Kuigi teine ajajoone kirjutis mainib Tšiži eksperimentaalpsühholoogilisi uuringuid, pakkus talle huvi veel mitu uurimisvaldkonda, näiteks uuris ta kuulsaid vene kirjanikke (Dostojevski, Puškin) psühhiaatria ja psühholoogia pilgu abil (Tulviste, 2019).

Omapärase Eestiga (täpsemalt eestlastega) otseselt seotud töö avaldas Tšiž 1901.aastal, pealkirjaga “Etnilisuse mõju kriminaalsusele” (Kalling, 2016). Taustaks peab välja tooma Johann Friedrich Blumenbachi, kes 1795. aastal jaotas maailma inimesed viite gruppi - kaukaaslased, mongolid, etiooplased, ameeriklased, malaid - kusjuures soomlased ja saamid jäid Euroopa geograafiat arvestades ainsana mongolite jaotuse alla (Black Central Europe, 2016). See jaotus laienes aga ajapikku teistele soome-ugri rahvastele, sealhulgas eestlastele, sest levisid teooriad, mis rääkisid keele ja geograafilise piiri seostest. Kuigi aastasaja pärast oli selline jaotus taustale jäänud, jäid selle ideed ikkagi ühiskonnas hõljuma - näiteks, kui teemaks oli eestlaste madal sündimus. See oli teema, millega eestlased pidid okupatsiooni ja rahvusliku ärkamise taustal veel tegelema. Vladimir Tšiž toetas eugeeniku Cesare Lombroso (1835-1909) ideed, et kriminaalsus on päritav ning et kuritegevust saab inimeses ennustada teatud füüsiliste joonte järgi (Britannica; Simply Psyhology). See seletab osaliselt, miks ta sellise uurimistöö ette võttis (Kalling, 2016).

Vladimir Tšiž pidas eestlasi ja lätlasi “puhtaks” rahvaks - nurga alt, et nii eestlased kui lätlased abiellusid vaid omavahel. Lombroso teooria kinnitamiseks sobisid eesti ja läti rahvas hästi, sest nende ajalooline, sotsiaalne ja majanduslik olukord on olnud väga sarnane. Erinevused peaksid Tšiži arvates järelikult tulenema mingisugusest bioloogilisest erinevusest. Tšiž uuris Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti piirkonda, kus oli ca 550 000 eestlast ning 560 000 lätlast. Täpsemalt uuris ta Riia piirkonnakohtu andmeid aastatest 1894-1897. Tšiži tulemustest väljendus, et eestlased on palju vägivaldsemad kui lätlased: pea kaks korda rohkem sooritati lapsetappu ning mõrvasid. Tulemused ajendasid teda järeldama, et lätlased on eestlastest rahulikumad ja tagasihoidlikumad. Algseks põhjenduseks tõi Tšiž mõtte, et koolil ja religioonil on olnud eestlastele vähem mõju kui lätlastele (Kalling, 2016).

Moodsad uuringud on näidanud, et eestlased ja lätlased on bioloogiliselt väga sarnase ehitusega, nii et Tšiži kurvastuseks ei ole võimalik tulemusi seletada bioloogilise erinevusega. Lisaks sellele peab mainima, et töös oli mitu kitsaskohta: näiteks kasutas ta andmetes ainult eestlasi ja lätlasi (jättes välja teisest rahvusest kurjategijad) ning valis välja kuriteod enda soovi järgi (üritades keskenduda sellistele, mis võiksid väljendada kadedust ja muid negatiivseid emotsioone (Kalling, 2016). Hoolimata sellest peab tunnustama seda, et ta üritas kasutada võimalikult sarnast valimit ning viis läbi adekvaatse andmeanalüüsi - analüüsile kui sellisele etteheiteid tolle aja kriitikutel ei olnud. Ajalooliselt tähtsal kohal on töö aga arvestades eugeenika levikut Euroopas. Francis Galton oli oma eugeenikateooriat arendama hakanud 40 aastat enne Tšiži töö ilmumist ning paarikümne aasta pärast kasutas Natsi-Saksamaa teooriat, et põhjendada või õigustada enda inimvastaseid kuritegusid.

Arusaadavalt ei võetud Eestis uuringut positiivselt vastu. 1911.aastal kommenteeris Karl Grau tööd ning tõi välja, et valitud ajaperioodis oli lätlastel juba esinenud kuritegevuse langus, aga eestlastel toimus see hiljem (mida ka andmed toetasid). Samuti oli Eestis tendents kuritegevusele kõrgem maakohtades, kus omandit puudutav ebavõrdsus oli suurim (Kalling, 2016). Kuigi on raske otseselt hinnata Tšiži töö mõju eesti ühiskonnale, võis see olla näiteks vastureaktsiooni ajendiks - kus selline rünnak eestlaste vastu just eestlasi ühendas. Samuti oli teatud grupil iseseisvumist soovivatel eestlastel hirm selle ees, et eestlased surevad välja. Paljud rahvusliku ärkamise figuurid rõhutasid tervishoidu, karsklust eesmärgiga, et eestlased oleksid võimalikult kõlbelised ja tugevad (Kalling, 2020). See on terve peatükk Eesti ajaloos, mis on tugevalt seotud psühholoogiaga ning Tšiži roll selles ei ole sugugi vähe tähtis, arvestades, et välismaalase empiiriline uurimus võis mõne ühiskonnategelase häirekellad käima lüüa küll.


Kasutatud kirjandus

Blumenbach classifies humanity (1795). (2016). Black Central Europe. https://blackcentraleurope.com/sources/1750-1850/blumenbach-classifies-humanity/

Cesare Lombroso | Cesare Lombroso | Italian, Psychiatrist, Anthropologist | Britannica. (Kasutatud 20.11.2023). https://www.britannica.com/biography/Cesare-Lombroso

Cesare Lombroso: Theory of Crime, Criminal Man, and Atavism. (2022). https://www.simplypsychology.org/lombroso-theory-of-crime-criminal-man-and-atavism.html Kasutatud 20.11.2023

Kalling, K. (2020). Eestlase kvaliteet sõjaeelses vabariigis | Vikerkaar. https://www.vikerkaar.ee/archives/26585.

Kalling, K. (2016). EMIL KRAEPELIN’S SUCCESSOR PROF. VLADIMIR CHIZH, HIS RESEARCH METHODS AND –OBJECTS. Trames. Journal of the Humanities and Social Sciences, 20(4), 417. https://doi.org/10.3176/tr.2016.4.07

Tulviste, P. (2019). A Brief Overview of the History of Estonian Psychology (1632–1940). Journal of Russian & East European Psychology, 56(3–4), 183–198. https://doi.org/10.1080/10610405.2019.1620064

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: