1 fev 1993 ano - Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi (ERSI) rajamine

Descrição:

Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut (ERSI, alates 2005. a. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut) rajati aastal 1993 koostöös Karolinska Instituudi Suitsiidide Preventsiooni ja Vaimse Tervise Keskuse (NASP) ning Stockholmi Maavalitsuse Suitsiidiuuringute ja Preventsiooni Keskusega, kaks aastat pärast Eesti iseseisvumist Nõukogude Liidust (Värnik, n.d.). Nõukogude Liidus peeti suitsiidi vaimuhaiguse üheks sümptomitest ja võrdustati seda psühhoosile, suitsidaalseid inimesi sunniti aga psühhiaatriahaiglates rangele medikamentoossele režiimile. Uuringute läbiviimine oli tol ajal keelatud ja kuigi andmete kogumine leidis ikkagi aset, olid nad kas salastatud, tsenseeritud või kogunisti hävitatud, säilitamaks riigi õitsengu illusiooni (Värnik, n.d.).

Gorbatšovi reformide ajal, aastal 1988, lubati Eesti Arstide Liidul moodustada Suitsiidide Uurimisgrupp, mis tagas ligipääsu demograafilistele statistilistele andmetele, sealhulgas suremuse kohta (Värnik, n.d.). Gorbatšovi reformi ja sellega kaasnevat ranget alkoholipoliitikat peetakse sündmusteks, mille taustal langes tolleaegne suitsiidikordaja veerandi võrra: vahemikus 1965-1985 oli suitsiidikordaja 33, aastaks 1988 oli see 24.3 (Tallinna Ülikool, 2001; Värnik, 1991). Eesti iseseisvumine tõi endaga kaasa suured muutused, ning ERSI asutamise ajaks oli suitsiidikordaja tõusnud 35-ni (Tallinna Ülikool, 2001).
ERSI loodi eesmärgiga tegeleda suitsiidide ennetustööga, sealhulgas teadus- ja arendustegevusega vaimse tervise ja suitsidoloogia valdkonnas, et tõsta ühiskondlikku teadlikkust vaimsest tervisest ka suitsiidist (ERSI, n.d.; Värnik, n.d.). ERSI andmetel on „suitsiidikordaja [… ] Eestis alates 1995. aastast olnud pidevas langustendentsis. Teiste Balti riikide ja Venemaaga võrreldes on suitsiidikordaja Eestis madalaim, olles veel vaid mõni aasta tagasi naaberriikidega samal tasemel.“ (Värnik, n.d.). Sarnaseid tulemusi on täheldanud ka Eesti Statistikaamet: „Alates 1994. aastast kuni 2019. aastani on enesetapu läbi hukkunute absoluutarv vähenenud üle kolme korra. 2006. aastani vähenes suitsiidide arv kiiremini, pärast seda on vähenemine aeglustunud.” (Meres, 2021). WHO andmetel oli 2019 Eesti suitsiidikordaja 14,9 (WHO, 2022).

Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi direktori, Airi Värniku abil loodi 1996. aasta kevadel abistamiskeskus Eluliin. Aasta hiljem sai see iseseisvaks juriidiliseks üksuseks ja ka Befrienders Internationali täieõiguslikuks liikmeks (MTÜ Eluliin, n.d.-a).
MTÜ Eluliin pakub erinevaid kõneteenuseid, millest tuntuim on emotsionaalset toe telefon 655 8088. See on mõeldud suitsidaalsete, depressioonis, emotsionaalses kriisis, leinavate, üksikute, vägivalda ja/või suhteprobleeme kogevate inimeste toetamiseks ja abiks (MTÜ Eluliin, n.d.-b). Abistamiskeskus pakub lisaks psühholoogilist kriisinõustamist, kuhu alla kuulub näiteks kriisiabi, psühholoogiline rehabilitatsioon ja individuaalne nõustamine, ning sotsiaalset nõustamist inimkaubandusohvritele, prostitutsiooni kaasatud isikutele, sõltuvusega isikutele jne (MTÜ Eluliin, n.d.-b). Psühholoogiline kriisiabi on hetkel ainuke teenus, mida võib lisaks telefoninõustamisele osutada ka silmast silma vastuvõttudena (MTÜ Eluliin, n.d.-c). Emotsionaalse toe teenust pakutakse eesti ja vene keeles, psühholoogilise kriisinõustamise teenust pakutakse eesti, vene ja ukraina keeles (MTÜ Eluliin, n.d.-b; MTÜ Eluliin, n.d.-c).

Muud psühholoogias toimuvat aastal 1993:

Eestis: Parallelselt ERSI asutamisega liikus aastal 1993 Peeter Tulviste töölt teadusprorektorina rektoritöösse ning aasta hiljem valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia asepresidendiks ja humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhatajaks (Allik, 2021). Jaanus Harro sai doktorikraadi meditsiini valdkonnas. Samal aastal ilmus ka tema kõrgelt tunnustatud töö, milles Harro kolleegidega uuris hormoon koletsüstokiniini (CCK) mõju loomade ja inimese ärevuse ja paanikahäirete tekkimisele (Harro, Vasar, & Bradwejn, 1993, viidatud Allik, 2021 kaudu).

Mujal maailmas: Raamatutest tulid välja näiteks Matt Ridley evolutsioonipsühholoogia ja seksuaalvaliku teemadel rääkiv „The Red Queen: Sex and the Evolution of Human Nature“ (Ridley, 1993) ja Eagly ja Chaikeni sotsiaalpsühholoogiline “The psychology of attitudes” (Eagly & Chaiken, 1993). Populaarseteks uuringuteemadeks olid tol ajal isiksus, eriti Suur Viisik, vaimsed häired nagu depressioon ja ärevus, emotsioonid/afekt ja motivatsioon (Endler & Speer, 1998). Sel aastal asutati ka rahvusvahvusvaheline doktoritaseme psühholoogide sertifitseerimisnõukogu American Board of Assessment Psychology (ABAP), et edendada hindamispsühholoogia standardeid, sealhulgas testide väljatöötamist, kasutamist ja tõlgendamist (ABAP, n.d.).

Kasutatud kirjandus
ABAP. (n.d.). Home Page. American Board of Assessment Psychology. Retrieved November 13, 2023, from https://www.assessmentpsychologyboard.org/
Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu (pp. 141, 145). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Eagly, A. H., & Chaiken, S. (1993). The Psychology of Attitudes. Cengage Learning.
Endler, N. S., & Speer, R. L. (1998). Personality Psychology: Research Trends for 1993–1995. Journal of Personality, 5, 621–669. https://doi.org/10.1111/1467-6494.00027
ERSI. (n.d.). Esileht. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut. Retrieved November 12, 2023, from https://suicidology.ee/
Meres, K. (2021). Vägivaldsete surmade arv väheneb, aga mure enesetappude pärast püsib | Statistikaamet. Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/uudised/vagivaldsete-surmade-arv-vaheneb-aga-mure-enesetappude-parast-pusib
MTÜ Eluliin. (n.d.-a). Ajalugu. Eluliin Emotsionaalse toe keskus. Retrieved November 12, 2023, from https://www.eluliin.ee/ajalugu
MTÜ Eluliin. (n.d.-b). Mittetulundusühing Eluliin. Eluliin Emotsionaalse toe keskus. Retrieved November 12, 2023, from https://www.eluliin.ee/en
MTÜ Eluliin. (n.d.-c). Psühholoogiline kriisinõustamine. Eluliin Emotsionaalse toe keskus. Retrieved November 12, 2023, from https://www.eluliin.ee/psuhholoogiline-kriisinoustamine
Ridley, M. (1993). The Red Queen. Penguin UK.
Tallinna Ülikool. (2001). EESTI INIMARENGU ARUANNE 2001: 2.3. Suicides in Estonia, 1970–2000. http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/2001/en/2.3.html
Värnik, A. (n.d.). Ajalugu. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI). Retrieved November 12, 2023, from https://suicidology.ee/ajalugu/
Värnik, A. (1991). Suicide in Estonia. Acta Psychiatrica Scandinavica, 3, 229–232. https://doi.org/10.1111/j.1600-0447.1991.tb03135.x
WHO. (2022). Suicide mortality rate (per 100 000 population). WHO Data; World Health Organization. https://data.who.int/indicators/i/16BBF41

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: