1 jan 1999 ano - Emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK) loomine

Descrição:

EEK ehk emotsionaalse enesetunde küsimustik loodi 1999. aastal Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku poolt. Enesekohast küsimustikku kasutatakse depressioonile ja ärevushäiretele iseloomulike sümptomite avastamiseks ning see jaguneb viieks alaskaalaks: depressioon, üldine ärevushäire, paanikahäire ja agorafoobia, sotsiaalfoobia, astseenia ehk vaimne kurnatus ning depressiooni ja ärevusega kaasuvad unehäired. Alates teatud punktisummast võib küsimustikus saadud skoor viidata nimetatud häirete esinemisele (Aluoja et al., 1999). Tänaseni on kasutusel 2002. aastal küsimustikust modifitseeritud versioon EEK-2, kus palutakse inimesel 28 väite kohta märkida 5-punktisel skaalal, kuivõrd on probleem teda viimase nelja nädala jooksul häirinud (Ööpik et al., 2006). Vaata allpool küsimustikust lisatud pilti. Hindamisvahendile on iseloomulikuks kiire ja tõhus kasutamine ning see põhineb DSM-IV ja RHK-10 diagnostilistel kriteeriumitel (Aluoja et al., 1999).

EEK loomine on Eesti psühholoogiale oluline, sest küsimustik on välja töötatud Eesti populatsioonil. Küsimustiku loomisel moodustasid depressiooni ja ärevushäiretega valimi aastatel 1997-1998 Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus ravil olnud patsiendid. Mitte-patsientidest koosnev valim moodustati 1996-1997 aastatel läbi viidud esimesele Eesti terviseuuringule vastanutest (Aluoja et al., 1999). EEK-2 on kasutatud vaimse tervise hindamiseks ka kõikides järgnevates Eesti terviseuuringutes, aastatel 2006, 2014 ja 2019 (Ruuge & Sokurova, 2022). Samuti on küsimustikku kasutatud Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringus (RVTU), mis viidi läbi ajavahemikus 2021-2022 (Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium, 2022). Sellest võiks järeldada, et EEK-2 on oluliseks hindamisvahendiks Eesti rahvastiku vaimse tervise uurimisel ja tervisestatistika koostamisel.

Küsimustiku olulisust Eestis aitab lisaks mõtestada huvitav fakt, et EEK-2 kasutusvaldkonnaks on ka esmatasandi arstiabi. Ööpik et al. (2006) järeldasid enda uuringust, et EEK-2 sobib kasutamiseks perearstidel depressiooni sõeltestina. Samuti on EEK-2 osa depressiooni ravijuhendist perearstidele (Klienberg et al., 2011).

Vaata lisaks ajajoone sissekannet “Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring”

Viited:

Aluoja, A., Shlik, J., Vasar, V., Luuk, K., & Leinsalu, M. (1999). Development and
psychometrics properties of the Emotional State Questionnaire, a self-report
questionnaire for depression and anxiety. Nordic Journal of Psychiatry, 53(6),
443-449. https://doi.org/10.1080/080394899427692

Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium. (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise
uuringu lõpparuanne. Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool.
https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-rahvastiku-vaimse-tervise-uuring-lopparuanne

Klienberg, A., Jaanson, P., Lehtmets, A., Aluoja, A., Vasar, V., Suija, K., & Ööpik, P. (2011).
Depressiooni ravijuhend perearstidele. Eesti Arst, 90(9), 431−446.

Ruuge, M., & Sokurova, D. (2022). Eesti Terviseuuring 2019. Metoodika ülevaade. Tervise
Arengu Instituut. https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-terviseuuring-2019

Ööpik, P., Aluoja, A., Kalda, R., & Maaroos, H. (2006). Screening for depression in primary
care. Family Practice, 23(6), 693–698. https://doi.org/10.1093/fampra/cml052

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: