1 dez 2004 ano - Panksepp nimetatakse TÜ audoktoriks

Descrição:

1. detsembril 2004. aastal nimetati maailmakuulus neuroteadlane Jaak Panksepp Tartu Ülikooli psühholoogia audoktoriks (Tartu Ülikool, n.d.).

Selleks, et saada aru selle sündmuse tähtsusest, peame minema ajas tagasi ja vaatama Jaak Panksepa panust teadusesse üldiselt.

Jaak Panksepp alustas emotsioonide uurimist loomkatsete abil, peamiselt rottidega. Oma töö käigus märkas ta mitmeid käitumuslikke seoseid emotsioonidega, mistõttu hakkas ta neid lähemalt uurima. 1982. aastaks oli ta veendunud, et imetajatel on vähemalt 4 erinevat emotsiooniringet. 1998. aastaks täiendas Panksepp oma nimekirja ja pakkus oma uurimistööde põhjal välja 7 primaarset emotsiooniringet. Nende hulka kuulusid otsimine (SEEKING), raev (RAGE), hirm (FEAR), iha (LUST), hoolitsus (CARE), paanika (PANIC) ja mängulisus (PLAY). Need primaarsed emotsiooniringed väljendavad seda, kuidas emotsioonid on aktiivsused kindlates närviringetes ja et emotsioonid on kõigile imetajatele omased.

Oma uut teooriat 7 emotsiooniringega tutvustas ta 1998. aastal ilmunud raamatus „Affective Neuroscience: The Foundations of Human and Animal Emotions“. Raamat sillutas tee uuele uurimissuunale – afektiivsele neuroteadusele ning muutis Jaak Panksepa selles valdkonnas tuntud nimeks. Peale raamatu ilmumist hakati täpsemalt uurima Panksepa emotsiooniringeid ning nende seostumist inimeste käitumisega (Davis & Montag, 2019). Hiljem kasutas Panksepp omandatud teadmisi ka teistes psühholoogia valdkondades ning aitas muuhulgas kaasa psühhiaatria arengule (Davis & Montag, 2018).

Jaak Panksepp on oma töö eest saanud mitu tunnustust. 2004. aastal nimetati ta Tartu Ülikooli psühholoogia audoktoriks (Tartu Ülikool, n.d.) ning 2011. aastal pälvis ta presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi (ERR, 2011). Seega saab öelda, et tema panust teadusesse on märgatud ja kõrgelt hinnatud. Pankseppa Tartu Ülikooli audoktoriks saamine oli väga oluline, kuna varasemalt oli psühholoogia audoktoriks nimetatud ainult Risto Näätänen, kes tegi küll koostööd eestlastega, kuid oli ise Soome päritolu. Nii võib öelda, et Panksepp oli esimene Eesti päritolu teadlane, kes Tartu Ülikoolilt psühholoogia audoktori nimetuse ära teenis, mistõttu on see väga oluline Eesti psühholoogia ajaloo seisukohast (Tartu Ülikool, n.d.). Lisaks esindas Panksepp eestlasi hästi maailma teadusmaastikul. Võib loota, et tema saavutused on Eesti mainet tõstnud ning näidanud, et ka sellisest väikesest riigist võib tulla väga mõjuvõimsaid teadlasi.

Jaak Panksepa emotsiooniringete teooria on aktuaalne ka tänapäeval. Seda ilmestab hästi Tartu Ülikooli bakalaureuse õppekava psühholoogia erialal, kus on aine Emotsioonide ja motivatsioonide psühhobioloogia. Aine aluseks on needsamad Panksepa teooriad erinevate emotsiooniringete kohta (ÕIS II, n.d.). See illustreerib minu arvates hästi, et Panksepa teooriaid peetakse teaduslikus psühholoogias väga oluliseks ning õpetatakse edasi ka noorematele põlvedele. Ning see, et just Tartu Ülikoolis oma audoktori teooriaid edasi antakse on ka omaette väärtus.

Hiljem psühholoogidest audoktoriteks valitud veel Vladimir Zintšenko (2011) ja Geert Hofstede (2012) (Tartu Ülikool, n.d.).

Kasutatud allikad

Davis, K. L., & Montag, C. (2018). A Tribute to Jaak Panksepp (1943–2017). Personality Neuroscience, 1, e9. https://doi.org/10.1017/pen.2018.5

Davis, K. L., & Montag, C. (2019). Selected Principles of Pankseppian Affective Neuroscience. Frontiers in Neuroscience, 12. https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fnins.2018.01025

ERR. (2011, February 2). Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest. ERR. https://www.err.ee/372836/presidendilt-saab-tanavu-teenetemargi-99-inimest

Tartu Ülikool. (n.d.). Audoktorid. https://ut.ee/et/sisu/audoktorid

ÕIS II. (n.d.). Vaadatud 17. november 2022, https://ois2.ut.ee/#/courses/SHPH.00.040/version/d87ae753-5db7-7c99-1754-28caae27338d/details

Adicionado na linha do tempo:

Data: