30
/pt/
AIzaSyAYiBZKx7MnpbEhh9jyipgxe19OcubqV5w
June 15, 2024
6275482
546666
2

28 dez 1983 ano - Aita Salasoo avaldab enda viidatuima artikli

Descrição:

Fairfieldis, Uus-Lõuna-Walesis, sündinud Aita kasvas üles Eesti-Austraalia kogukonnas Sydneys ja selle ümbruses Austraalias (The Star-Ledger, 2016). 1980. aastal kolis Aita pärast Sydney ülikooli bakalaureusekraadi lõpetamist Bloomingtoni, et teenida doktorikraadi Indiana ülikoolis eksperimentaalpsühholoogia erialal (The Star-Ledger, 2016).

1983. aastal ilmus artikkel pealkirjaga “Episodic and lexical contributions to the repetition effect in word identification” (Feustel, Shiffrin, & Salasoo). Tegemist on Aita Salasoo ühe kõige viidatuma artikliga, Web of Science andmetel 327 viidet (13.12.2021). Nimetatud artiklis uuris ta koos oma abikaasaga, Timothy Feustel’i ja juhendaja Richard Shiffrin’iga seda, kuidas episoodiline ja leksikaalne informatsioon mõjutavad sõnade äratundmist (Allik, 2021).

Feustel, Shiffrin ja Salasoo koos kirjutatud artikkel oli esimene piisavalt põhjalik mudel, mis seletas seda, kuidas episoodiline ja leksikaalne informatsioon võimaldavad inimesel ära tunda sõnu ja mittesõnu, näiteks tähe- või häälikukombinatsioone, millel puudub tähendus (Allik, 2021). Aita Salasoo juhendaja, Richard Shiffrin, on üks tänapäeva tuntumaid kognitiivpsühholooge, kelle assotsiatiivse mälu mudel oli üheks standardmudeliks (Allik, 2021).

Tegemist ei ole vaid Eesti psühholoogia seisukohalt olulise artikliga või uurimusega, vaid üleüldiselt kogu psühholoogia valdkonna jaoks olulise tööga, mis võimaldab seletada, kuidas inimesed tunnevad ära sõnu ning oskavad neid eristada, näiteks häälikukombinatsioonidest. Artikli mõjukust kinnitab ka suur viidete arv (Allik, 2021). Materjali põhjal, mis ma Aita Salasoo kohta leidsin, ei tulnud välja, et A. Salasoo oleks kunagi Eestis paikselt elanud, samuti oli üllatav see, et Aita isa, dr. Inno Salasoo oli hoopiski keemik ning Aita vanaisa, dr. Hugo Salasoo oli farmakoloog (Allik, 2021).

Aita Salasoo on panustanud psühholoogia arengusse ka teise rohkelt viidatud tööga, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas kujuneb sõnade ja pseudosõnade mälujälg (Allik, 2021).

Viited

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia ajalugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

The Star-Ledger (2016). Aita Salasoo. https://obits.nj.com/us/obituaries/starledger/name/aita-salasoo-obituary?id=16510582

Web of Science. (2021) Vaadatud 13.detsember, 2021. https://www-webofscience-com.ezproxy.utlib.ut.ee/wos/woscc/summary/7301109f-07bf-46b 1-bf7c-1c3eac383cf5-18e05723/relevance/1

Adicionado na linha do tempo:

Data:

28 dez 1983 ano
Agora
~ 40 years ago