11 nov 2018 ano - Spordipsühholoog, tase 7

Descrição:

Koolipsühholoogi ning kliinilise psühholoogi kutse kõrvale loodi spordipsühholoogia kutse.

Kutse loomise juures oli eestvedajaks Tartu Ülikooli spordipsühholoogia teadur Ave Hannus, kes uurib sportlaste keskendumist, motivatsiooni, liikumis-harjumuste kujunemist ning ka söömishäirete esinemist. Eelnimetatud aspektid on tähtsad iga sportlase arengus ning kutsestandardi loomine aitab tõsta spordipsühholoogia teenuse kvaliteeti (Spordipsühholoogia|Aave Hannus| Spordipsühholoog, 2013).

Spordipsühholoogia tähtsus avaldub kahes eluvaldkonnas - amatöörsport (kooli kehaline kasvatus, tervisesport) ning profesionaalne sport.

Koolispordis ning amatöörspordis on hinnatud psühholoogia tähtsust aina enam ning selle populaarsus tõuseb. Õpetajad vajavad spordipsühholoogiaalast ametlikku koolitust, et nad saaksid oma treeneriülesandeid tõhusalt täita. Näiteks aitab selline koolitus tegeleda teemadega nagu põrumise ennetamine, agressiivsusega toimetulekut spordis, spordimotivatsiooni mõjust õppeedukusele ja ärevuse põhipõhjus spordis. Samuti on tõsiasi, et naissportlased tunnevad tõenäoliselt suhteliselt rohkem rahulolu, kui treenerid on meessoost autoriteedid ning küsimus on kuidas sellega tegeleda (le Roux, 2010).

Spordipsühholoogia pakub võimalust uurida ka sportliku võistluse jaoks vajaminevate vaimseid võimeid. Elukutseline sport on mitmekesine, ettearvamatu ja intensiivne ning seab sportlasele väljakutseid nii füüsilisel kui ka psühholoogilisel tasandil. Spordipsühholoogia uurib sportlikku sooritust, selle stabiliseerimist ja sportlikku soorituse paranemist, otsides sobivat tasakaalu soorituse füsioloogiliste ja psühholoogiliste mõõtmete vahel. Uuringud näitavad, et vaimne treening võib lisaks füüsilisele treeningule parandada tulemusi palju rohkem kui ainult füüsiline treening. Spordipsühholoogia on oluliselt muutnud paljude sportlaste, treenerite ja teiste spordi- ja treeningprofessionaalide elusid (Kumar & Shirotriya, 2010).

Kokkuvõtlikult võib öelda, et spordipsühholoogia kutse loomine on Eesti psühholoogia lähiajaloos üsna tähtis osa, mis samm-sammult aitab luua meie lastele ning sportlastele paremaid tingimusi.


Huvitavat

Esimene spordipsühholoogia maailma kongress toimus Roomas 1965. aastal. Seejärel asutati esimene rahvusvaheline spordipsühholoogia ühing (ISSP). Esimene spordipsühholoogia ajakiri "The Journal of Sports Psychology" ilmus 1979. aastal. 20. sajandi lõpuks olid spordipsühholoogid juba suureks osaks profisprodist, kui näiteks 1996. aasta suvistel olümpiamängudele lendas USA tiimiga kaasa ligi 20! spordipsühholoogi (Wikipedia, 2019).


Viited

Kumar, P., & Shirotriya, A. K. (2010). “Sports psychology” a crucial ingredient for athletes success: conceptual view. British Journal of Sports Medicine, 44(Suppl_1), i55–i56. https://doi.org/10.1136/bjsm.2010.078725.186

le Roux, K. (2010). The importance of sport psychology in school sport. African Journal for Physical, Health Education, Recreation and Dance, 16(3). https://doi.org/10.4314/ajpherd.v16i3.60922

spordipsühholoogia|Aave Hannus| spordipsühholoog. (2013). Peatreener. https://www.peatreener.org/contact

Wikipedia contributors. (2019, May 24). Spordipsühholoogia. wikipedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Spordips%C3%BChholoogia

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: