1 jan 1996 ano - Akadeemilise võimekuse testi rakenduslik kasutamine

Descrição:

Alates 1996. aastast korraldab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond uute üliõpilaste vastuvõtul akadeemilise võimekuse testi (AVT). Testi kasutuselevõtu ideeks oli teadmine, et üliõpilaste vastuvõtust ainult riigieksamite põhjal jääb sotsiaalteadustes väheks. Selleks oli vaja luua uus test vaimsete võimete mõõtmiseks. Kohe pärast taasiseseisvumist, 1990. aastate alguses, oli AVT koostamise eeskujuks mitmed tuntud vaimsete võimete mõõdikud, kuid kui akadeemilise võimekuse testi hakkas koostama Olev Must, võttis ta kõige rohkem eeskuju Rootsis kasutusel olevast akadeemilisest testist SWESAT (Mõttus, Allik, ja Realo, 2011; lk 363; Täht, Harro, Must, ja Realo, 2013; lk 61-75).

Akadeemiline test on kasutusel tänapäevani ning selle eesmärk on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Küsimustega ei kontrollita gümnaasiumi jooksul omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile testisooritaja valmisolek ja oskus kasutada etteantud informatsiooni ning näha loogilisi seoseid (Täht, Harro, Must, ja Realo, 2013; lk 61-75).

Selle testi juures on märkimisväärne see, et testi küsimuste lekkimise vältimiseks koostatakse test igal aastal uuesti ja tõlgitakse ka vene keelde. Kuna igal aastal teeb testi üle 1000 sisseastuja, siis on AVTst kujunenud suurima vastanute arvuga vaimsete võimete test, mida Eestis on kunagi kasutatud(Mõttus, Allik, ja Realo, 2011; lk 363). Eesti psühholoogia ajaloo seisukohalt on see test oluline, kuna selle testi põhjal on tehtud palju uuringuid. Näiteks on uuritud soolisi erinevusi üliõpilaste vahel ja on leitud, et naisüliõpilaste akadeemiline edu saab paremini ennustada koolihinnete, meestel aga AVT põhjal (Täht, Harro, Must, ja Realo, 2013; lk 61-75).

Huvitav fakt on see, et 2021.aastal akadeemiline test toimus ainult psühholoogia ja hambaarstiteaduse kohustusliku sisseastumiseksamina. Teistele õppekavadele eritingimusel kandideerimiseks akadeemilist testi sellel aastal ei korraldatud (Täht, Harro, Must, ja Realo, 2013; lk 61-75).

Vt ka varasem ajajoone sissekanne: "Juhan Tork kaitseb Tartu Ülikoolis väitekirja "Eesti laste intelligents"." (1939).

Kasutatud allikad

Mõttus, R., Allik, J. ja Realo, A. (2011). Intelligentsuse psühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus. (lk 363)

Täht, K., Harro, J., Must, O. ja Realo, A. (2013). Kõrgkool ja Psühholoogia, Akadeemiline test ja selle roll kõrgkooli astumisel. Tartu Ülikool. (lk 61-75)

Adicionado na linha do tempo:

Data: