1 jan 1814 ano - „Eestlaste endeemilised haigused“ K. E. von Baeri doktoritöö

Descrição:

Karl Ernst von Baer kaitses Tartus 1814. aastal doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest.

Kuigi tegemist on eelkõige meditsiinialase doktoritööga, on selles palju juttu ka eestlaste iseloomust, näiteks kirjeldades eestlaste väärtushoiakuid, mis teeb sellest ka kultuuripsühholoogia alase töö (Allik, 2021). Näiteks väitis Baer, et eestlastel on “temperament üldiselt flegmaatiline väikese kallakuga melanhooliasse” ning et eestlastele on omane “alandlikkus vägevamate ees ning julmus ja metsikus alamate vastu” (Allik, 2021). Baer oletas, et eestlase tervises ja iseloomus võivad süüdi olla kehvad elutingimused ning niiske kliima – hiljem väitis ka antropoloog Ruth Benedict, et inimesed on paindlikud ühiskonna vormiva jõu suhtes ning kujunevad oma kultuuri järgi (Allik, 2021). Kuigi Baeri tööl puudusid praktiliselt igasugused tõendid, panustas ta teemasse, mille uurimine muutub populaarseks aastaid hiljem (Allik, 2021).**


Kuid kuidas on Baeri tööd mõjutanud psühholoogiat ja sellealaseid arenguid rahvusvahelises kontekstis? Üheks Baeri panuseks teadusesse oli Baeri seadused, teisisõnu üldised organismide arengu reeglid, mille ta oma ebrüoloogilistes ja arengubioloogilistes uurimuste käigus 1828. a sõnastas (hiljem tuntud ka kui biogeneetilised seaduse. Näiteks väidavad need, et “embrüonaalse arengu jooksul moodustuvad esialgu üldised, suurele loomagrupile ühised ja samaaegselt embrüonaalse ehituse poolest lihtsad morfoloogilised tunnused; edasise arengu käigus jätkub esmaste algmete diferentseerumine, ühtlasi kujunevad nõnda järk-järgult välja vastava loomagrupi alagruppide eritunnused” (Valt, 1977). Lisaks sõnastas Baer, et lootelise arengu jooksul tekivad embrüol just selle taksonoomilise grupeeringu konkreetsed tunnused, millesse ta kuulub ning et embrüo ei läbi arengutee käigus teiste taksonoomiliste vormide seisundeid. Sellest arenes otseselt välja ka idee, mida tunneme rekapitulatsiooni tähe all, lühidalt defineerides: eellaste tunnuste kordumine järglastel.

Just nendele seadustele toetus briti teadlane, filosoof ja psühholoog Herbert Spencer, kes oli üks esimesi teadlasi, kes leidis evolutsioonilistest seadustest põhjendusi ühiskondlikele nähtustele. 1860ndate alguses lõi Spencer aluse kultuurilisele rekapitulatsiooniteooriale, mis väitis, et kui on kindel järjekord, milles inimkond on teadmisi omandanud, siis toimub õppimine samal moel ka igas õppivas lapses, või vähemalt on tal selleks evolutsiooniline eeldus.
Ehkki Eestis sündinud ja Tartu Ülikoolis tudeerinud Baeri otsene tegutsemisvaldkond ei olnud sugugi psühholoogia, on ta moel või teisel psühholoogia ajalukku panustanud nii Eesti kui ka maailma mastaabis. Vaatamata sellele, et 19. sajandil kogutud ja kirjeldatud iseloomustused eestlastest ei ole sõna-sõnalt kuigi teaduslikult rakendatavad, on tema töö - sealhulgas näiteks Baeri seaduste - ja uurimissuundade edasiarendused viinud märgiliste avastusteni.


Huvitavat

Doktoritöö ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles, faksiimiletrükina 1938. aastal Stuttgardis ning 1975. aastal ilmus eestikeelne tõlge Folia Baeriana esimeses köites (“Eestlaste endeemilistest haigustest,” 2018).

Kuigi pikka aega arvati, et isegi kui rahvuse stereotüübid on liialdused, siis leidub neis siiski terake tõtt, siis peaaegu alati on rahvuse stereotüübid väljamõeldised, mis ei lange kokku rahvuse tegelike isiksuseomadustega (Allik, 2021).

Kasutatud kirjandus*

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Baer, K. E von (1976). Eestlaste endeemilistest haigustest. Loomingu Raamatukogu. Tallinn: Kirjastus Valgus.

Kalnin, V. (1975). Ääremärkusi ja selgitusi K.E. v. Baeri doktoriväitekirja juurde. Loomingu raamatukogu. Tallinn: Kirjastus Valgus.

Spencer, H. (1861). Essays on Education and Kindred Subjects (1861, 1911). Dent. https://oll.libertyfund.org/title/eliot-essays-on-education-and-kindred-subjects-1861-1911 (viimati külastatud: 24.11.23)

Valt, Maie (1977). K. E. v. Baer ja darvinism: Etüüd arenguideede draamast bioloogias. Tallinn: Valgus.




* Tulevikus võiks lisada, kuidas Baeri tööd on psühholoogiat otseselt mõjutanud (nt ka Ameerika psühholoog Gilbert Gottliebi tööde kaudu).

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: