1 jan 1909 ano - Jakob von Uexküll võtab kasutusele „omailma“ kontseptsiooni

Descrição:

1909. aastal valmis Jakob von Uexkülli (1864-1944) esimene suur teoreetiline töö „Loomade omailm ja sisemaailm“ (originaalpealkiri „Umwelt und Innenwelt der Tiere“), milles Uexküll võttis kasutusele „omailma“ (originaalis „Umwelt“) kontseptsiooni (Allik, 2021 lk 73).

Igal elusolendil on omaenda omailm, mis koosneb nendest asjadest, mida see olend on oma keskkonnas võimeline tajuma ning mis on tema tegutsemise seisukohast olulised (Tartu Ülikool, 2013). Uexküll eristas omailmas kahte poolt: „tajuilm“ ehk kõik see, mida organism tajub, ning „mõjuilm“ ehk see, mida ta oma tegevusega mõjutada saab (Allik, 2021). Iga olendi maailm moodustub vaid nendest tähenduslikest elementidest, mis on selle olendi jaoks tähtsad, millel on tema jaoks nö tähenduslik „toon“ nagu Uexküll seda kutsus. Erinevate liikide kogemused ja sellest tulenevalt ka reaalus ei ole omavahel võrreldavad: kui kärbse maailmas on „kärbse asjad“, siis merisiiliku maailmas on „merisiiliku asjad“ (Cassirer, 1953 lk 41, viidatud Allik, 2021 lk 74 kaudu). Seega elavad kõik oledid, nende hulgas ka inimesed, omaenda tähendusi täis „mullis“ ehk oma isiklikus omailmas (Tartu Ülikool, 2013).

Kas robotil on omailm? Sellise küsimuse esitas Claus Emmeche oma 2001. aasta artiklis. Ta argumenteerib, et kunstlikud autonoomsed süsteemid on ainult osaliselt oma keskkonda „sobitunud“ või „paigutunud“ (ing k „situated“), sest nad ei koge omailma selle sõna täies uexküllilikus tähenduses (subjektiivselt kogetud fenomenaalne maailm). Roboti puhul ei eksisteeri tema kehas sellist „kogejat“ nagu koera, mao, puugi või teiste elusolendite puhul.

Jakob von Uexküll oli biosemiootika suuna rajajaid (Barbieri, 2009). Lisaks psühholoogiale mõjutas ta mitmeid teisi psühholoogiaga kokkupuuteid omavaid valdkondi: bioloogiat, filosoofiat, semiootikat, antropoloogiat, tehisintellekti-tehiselu-robootikat, jne (Emmeche, 2001; Kull, 2001). Uexkülli tööd avaldasid suurt mõju paljudele silmapaistvatele mõtlejatele ja teadlastele, nagu näiteks Ernst Cassirer, Martin Heidegger, Maurice Merleau-Ponty, Gilles Deleuze, Ortega y Gasset, Konrad Lorenz jpt (Kull, 2001; Tartu Ülikool, 2013). Seega oli Jakob von Uexkülli mõjuala geograafiliselt palju laiem kui vaid Eesti ning tema mõju Eesti mõtlejatele-teadlastele on nii otsene, tema enda tööde vahendusel, kui kaudset teed mööda ehk mujal maailmas Uexkülli ideedest mõjutatud vahendajate kaudu. Tartu Ülikooli semiootika osakonnas jätkatakse aktiivselt Uexkülli traditsiooni ja biosemiootiliste teooriate edasiarendamist ning Tartus tegutseb ka Jakob von Uexkülli keskus (Tartu Ülikool, 2013).

Kasutatud kirjandus

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Barbieri, M. (2009). A short history of biosemiotics. Biosemiotics, 2(2), 221-245.

Emmeche, C. (2001). Does a robot have an Umwelt? Reflections on the qualitative biosemiotics of Jakob von Uexküll. Semiotica 134 (1/4), 653–693.

Kull, K. (2001). Jakob von Uexküll: An introduction. Semiotica 134 (1/4), 1-59.

Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi kodulehekülg (2013). Kasutatud 14.12.2021, https://www.flfi.ut.ee/et/semiootika-osakond/jakob-von-uexkull

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: