1 jan 1874 ano - Valmib Ludwig Strümpelli uurimus „Unenägude loomus ja päritolu“

Descrição:

Sel ajal kui tulevane TÜ psühhiaatriaprofessor Emil Kraepelin alles Leibzigis Wundti loenguid kuulab (Allik, 2021, lk 47), ilmub Strümpell Tartus kirjutatud uurimus „Unenägude loomus ja päritolu“ (Strümpell, 1874) (Allik, 2021, lk 26). Wundt ise avaldab aga samal aastal eksperimentaalpsühholoogia sündi kuulutava manifesti "Grundzüge der psychologische Psychologie" (Allik, 2021, lk 72).

Strümpelli uurimus pakub usutava põhjenduse unenägude amneesiale, millele viidatakse tänini: kuna unenägude ja ärkveloleku puhul on erinev aeg ja ruum, siis see, kuidas me aega arvestame ja millises ruumis sündmused aset leiavad, erineb ärkvel olevate sündmuste põhimõtetest. Sellest tulenevalt puudub unenägudel mõistetavus ja kord ja just selle tõttu pole meil meelde jätmiseks süsteemi. Strümpell pööras küsimuse hoopis ümber: "Miks me unenägudest siiski nii palju suudame meenutada?". Seega saab väita, et tema uurimus pakkus unenägude uurimiseks uudse vaatenurga (Allik, 2021, lk 27).

Strümpelli käsitlus avaldas tugevat mõju sellele, kuidas mõistis unenägusid Sigmund Freud: oma suurteoses „Unenägude tõlgendamine“ viitas Freud Strümpellile mitukümmend korda ja rõhutas sageli, et Strümpell on tema jaoks selles küsimuses kõige kõrgem autoriteet (Freud, 1900). Olgugi et tänapäeva teadusringkondades Freudi teooriaid üldiselt ei tunnustata, tuleb tunnistada, et oma kultuurilise ja ajaloolise mõjukuse tõttu on „Unenägude tõlgendamine“ vaieldamatult klassikaline teos. See pani aluse psühhoanalüüsi sünnile, millest – või õigemini mille puudujääkide korvamise vajadusest – omakorda võrsusid tõhusamad teraapiameetodid; laiema üldistusena poleks ülekohtune öelda, et Freudi elutöö – ehkki kahe maailmasõja varjus – andis siiski tugeva tõuke nii psühholoogilise nõustamise „populariseerumisele“ ehk päevakorralisemaks muutumisele (Grubin, 2002) kui ka psühholoogia professionaliseerumisele ehk respekteeritud kutseks kujunemisele.
Niisiis avaldas Strümpelli töö tugevat mõju möödunud sajandi kõige viidatumale psühholoogile (Haggbloom et al., 2002), kelle kaudu kandus Strümpelli panus edasi kogu maailma psühholoogia arengusse. See on üks väga ilmekas näide sellest, kuidas Eesti, kahjuks küll varjatud või koguni peidetud kujul, kuid siiski vaieldamatu tõsiasjana rahvusvahelisel maastikul kaasa mängib ja teaduse arengusse panustanud on. Jüri Allik kontseptualiseeris selle seose, sõnades: „Eesti ei ole mitte kunagi olnud kusagil kaugel maailma serval, kuhu tsivilisatsioon vaid suurte raskustega küündis. Eesti oli alati osa Euroopast ja see oli paratamatu, et maailma sündmused jõudsid mingeid teid pidi ka siia.“ (Allik, 2021, lk 79). Nii see tõesti ka on, kui isegi teoses, mida eelmise sajandi üks kõige mõjukamaid ja tuntumaid inimesi pidas enda kõige originaalsemaks ja olulisemaks, on paljud fundamentaalsed väited tegelikult vaid Strümpelli mõtete kordused (Allik, 2021, lk 26-28).


Kasutatud kirjandus:

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Freud, S. (1900). Unenägude tõlgendamine. Tallinn: Tänapäev.

Grubin, D. (2002). Young Dr. Freud [Film]. Ameerika Ühendriigid: DeVillier Donegan Enterprizes.

Haggbloom, S. J., Warnick, R., Warnick, J. E., Jones, V. K., Yarbrough, G. L., Russell, T. M., Borecky, C. M., McGahhey, R., Powell, J. L., Beavers, J., & Monte, E. (2002). The 100 most eminent psychologists of the 20th century. Review of General Psychology, 6(2), 139-152. https://doi.org/10.1037/1089-2680.6.2.139

Strümpell, L. (1874). Die Natur und Entstehung der Träume. Leipzig: Verlag von Veit.

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: