1 maio 1972 ano - Vladimir Zintšenko loengud Tartus

Descrição:

Vladimir Zintšenko peetud loengud Tartus 1972. aastal olid kõige põnevamad, mida oli võimalik tollel ajal psühholoogiast kuulata (professor Jüri Alliku sõnul). Tema loengud olid visuaalsete kujundite tekkimise kohta – näiteks on hästi teada, et inimese silmad liiguvad, kui ta loeb, otsib või jälgib midagi. Vähem teatakse, et näiliselt paigal olles silmamuna pidevalt väriseb, tehes üliväikeseid triive ja hüppeid. Kui silmale kinnitatud peegli abil silma põhja langev kujutis sünkroniseerida silma liigutustega nii, et kujutis jääb võrkkesta suhtes paigale ehk silma põhja tekkiv kujutis ei liigu üldse retseptorite suhtes, siis inimene lakkab mõne sekundiga seda kujutist tajumast ehk tuleb välja, et silmapõhjas olevad retseptorid reageerivad vaid muutusele. Seega silma värin võibki olla vahend, mis hoiab ära kujutise kadumise (Allik, 2021, lk 122).

Zintšenko peetud loengud olid olulised, sest need muutsid tollel ajal mitme veel noore eesti psühholoogi eluteed (Allik, Bachmann, Luuk & Tulviste, 2014). Oma toetava tegevuse kaudu pani Zintšenko aluse eksperimentaalse psühholoogia kujunemisele Tartu Ülikoolis (Sulbi, 2011), mille eest valiti ta 2011. aastal ülikooli audoktoriks (Allik, 2021, lk 122). Lisaks on Zintšenko juhendanud paljude praeguste Eesti psühholoogide kandidaadi ja/või doktoritöid ning ta oli heaks rahvusvaheliseks teejuhiks, kes aitas Eesti psühholoogia välja nõukogudeaegsest isolatsioonist (Sulbi, 2011).

Huvitaval kombel suutis Zintšenko luua lihtsa ja vaimuka olukorra, kus inimene ikkagi näeb stabiliseeritud kujundit. Ta muutis iga paari sekundi tagant kujutise värvi. Enne, kui üks retseptorite hulk oli püsiva valgusega harjunud, lülitas värvimuutus sisse teise, puhanud retseptorite rühma. Tema töö kõige huvitavam tulemus oli aga see, et paljude ülesannete lahendamiseks (näiteks maatriksitulbas või -reas elemendi äratundmine) oli vaja silmaliigutusi ja seda isegi siis, kui liigutused kujutises endas midagi ei muutnud, sest see oli stabiliseeritud. Kuna kujutis oli silma suhtes paigal, ei saanud liigutused mingeid muutusi tajutavas pildis esile kutsuda. Seega ei osutunud oluliseks mitte liigutus ise, vaid liigutuse kavatsus, mille abil oli võimalik tähelepanu ühest pildil olevast kohast teise liigutada (Allik, 2021, lk 122-123). Antud katse leidis kajastust tema 1969. aastal ilmunud raamatus “Visuaalse kujundi kujunemine”, mis kirjeldab ühtesid kõige geniaalsemaid tajueksperimente, mis kunagi on tehtud (Allik, Bachmann, Luuk & Tulviste, 2014).

Viited

Allik, J. (2021). Eesti psühholoogia lugu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Allik, J., Bachmann, T., Luuk, A. & Tulviste, P. (2014). Vladimir Petrovitš Zintšenko (1931–2014). Tartu Ülikooli ajakiri (nr 3). https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/421

Sulbi, R. (2011). TÜ audoktoriks sai teiste seas Seppo Zetterberg. Tartu Postimees. https://tartu.postimees.ee/451434/tu-audoktoriks-sai-teiste-seas-seppo-zetterberg

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens: