17 jun 1940 ano - Nõukogude okupatsiooni algus

Descrição:

Nõukogude okupatsioonil oli tugev mõju kogu Eesti teadusele ning nende hulgas ka psühholoogiale, kuna sel perioodil oli psühholoogia Eestis alla surutud. Kuigi mõju on jaotunud pikale perioodile, ei saa märkimata jätta okupatsiooni algust kui olulist sündmust, mis avaldas tugevat mõju psühholoogia loole Eestis.

Psühholoogia kui teaduse arendamine oli mitmete piirangute tõttu mõjutatud, kuna esiteks puudus suur osa okupatsiooniperioodist Eestis võimalus kaitsta psühholoogia teaduskraade, milleks tuli eraldi minna Moskvasse. Kuigi tüüpiliselt olid psühholoogiaasutuste juhtideks keskpäraste võimetega karjeristid, leidus siiski terve rida andekaid psühholooge, nagu Aleksandr Luria, Nikolai Bernstein, Jevgeni Sokolov ja Vladimir Zintšenko, kes jätsid oma jälje maailma teadusesse. Kuigi pärast okupatsiooni võttis ülejäänud maailma psühholoogia uuringutele järele jõudmine aega, ei oleks see olnud võimalik ilma selle tööta, mis suudeti siiski okupatsiooni perioodil ära teha.

Okupatsiooni perioodil oli keelustatud igasuguste testide kasutamine, sest nendega võis selguda, et proletariaat ei pruugi olla kõige paremate vaimsete omadustega. Sellega oli väga negatiivselt mõjutatud psühholoogia uuringute läbi viimine nii personaalsel kui ka teaduslikult tasandil. Lisaks jäi sellega koheselt ette Juhan Torki doktoritöö, mis tunnistati Vassili Orava suu läbi reaktsiooniliseks ja antimarksistlikuks, sest see julges väita, et haritlaste lapsed on keskmiselt vaimselt võimekuselt veidi taibukamad kui lihttööliste järeltulijad. Nii läks tuleroaks ka Torki dissertatsiooni tekst, mis tänu Koolivara kirjastuse koopiale suudeti siiski päästa.

Kuigi Nõukogude okupatsiooniga tuli palju piiranguid, sai psühholoogia õpetamise järjepidevus siiski jätkuda, sest pärast põlu all olemist Konstantin Ramuli doktorikraad aktsepteeriti ja ta sai jätkata psühholoogia
õpetamist.

Lisaks ei saa mainimata jätta, et okupatsiooni tingimustes ei olnud psühholoogidel oma kutseliitu.

Psühholoogia kurjuse impeeriumis (n.d.) võetakse kokku Nõukogude okupatsiooni kogemuse kirjeldus Hans Jürgen Eysencki poolt, kes on kirjutanud oma mälestustest raamatu „Põhjusega mässamine“ (Rebel with a cause). Ta kirjutab, et inimesed, kes ei ole elanud totalitaarse režiimi all ei suuda kunagi ette kujutada, mis tunne see tegelikult on. Igapäevane elu oli täis musta huumorit. Moskva psühholoogia instituudis näiteks jaotati artiklite autorlust mitte selle kallal nähtud vaeva alusel, vaid lähtudes laboratooriumi üldistest vajadustest. Seltsimees K-l oli palju tööd ametiühingu esimehena ja selle eest sai ta tasuks artikli kaasautorluse, millest ta ei mõista mitte midagi. Tartu Ülikoolis käis samuti äge sotsialistlik võistlus. Keegi hea huumorimeelega inimene pani võimaliku saavutusena sisse ka Nobeli preemia. Mõeldi, kui palju see võiks sotsialistliku võistluse punkte anda. Otsustati, et umbes samapalju, kui ülikooli ametiühingu juhtimise eest ja loomulikult natuke vähem, kui partorgiks olemise vaeva ja vastutuse eest.

Kasutatud kirjandus*

Psühholoogia kurjuse impeeriumis. (n.d.). Estonian World Review. Retrieved December 4, 2021, from https://www.eesti.ca/psuhholoogia-kurjuse-impeeriumis/article39194

* hea oleks puuduvad viited lisada

Vaata veel:

Liisa Laili magistritöö (2020): "Sovetiseerimise mõju Eesti erihoolekande arengule"

Huvipakkuvaid allikaid loetletakse töö sissejuhatuses (vt Historiograafia)

Adicionado na linha do tempo:

Data:

YouTube: