1 jan 1980 ano - Kalju Toimi eestikeelsed normid Kent-Rosanoffi sõna-assotsiatsiooni testile

Descrição:

Assotsiatsioonide teke ehk seoste loomine psüühikas on teadlastele läbi aegade suurt huvi pakkunud, olles kõige vanema psühholoogia kontseptsioonina jäänud aktuaalseks tänapäevani. Teadaolevalt esimesena püüdis erinevaid assotsiatsiooni tüüpe kirjeldada juba Aristoteles (384-322 e.m.a), kelle printsiipidele tuginesid nii 17.-18. sajandi filosoofid kui sealt edasi juba ka psühholoogid (Allik, 2022, lk 50). Esimesena tuli ideele assotsiatsioone katsete abil uurida Francis Galton (1822-1911), kes 1879. aastal enda peal katseid läbi viies pani aluse sõna-assotsiatsioonide uurimismeetodile (Galton, 1879). Assotsiatsioonide eksperimentaalne uurimine muutus seejärel kiiresti populaarseks ka teiste teadlaste seas. 1880. aastal alustati katsetega Wilhelm Wundti laboratooriumis Leipzigis (Allik, 2023; Mülberger, 2017). Tartusse jõudis sõna-assotsiatsioonide meetod otse Wundti juurest tema õpilase Emil Kraepelini (1856-1926) kaudu, kes Tartu Ülikoolis psühhiaatria professorina töötades Näituse 2 asuvas laboris 1888. aastal eksperimente tegema asus (Allik, 2022, lk 65-66; Allik, 2023). Kraepelin oli esimene, kes kasutas assotsiatsioonitesti individuaalsete erinevuste kõrval ka psüühiliselt haigete uurimisel (Allik 2022, lk 70-71). Psühhoanalüüsi viljelejad Eugen Bleuler ja tema assistent Carl Gustav Jung võtsid assotsiatsioonikatsed kasutusele hüsteerikute uurimisel Burghölzli kliinikus Zürichis (Jung, 1910; Vainik, 2021).

Esimesed standardiseeritud assotsiatsiooninormid kindla stiimulite järjekorra ja hulgaga (100 ingliskeelset sõna) koostasid 1910. aastal Grace Kent ja Aaron Rosanoff (1910; viidatud Vainik, 2021). Sõna-assotsiatsioonitestides on katseisiku ülesanne anda talle esitatud sõnale koheselt, ilma kaalutlemata, spontaanne vastus (Allik, 2022, lk 170). Kuna mõisteti, et ühe keele- ja kultuurikeskkonna tulemused ei pruugi teise sobida, asuti usinalt erinevate keelte kõnelejate andmeid koguma (Vainik, 2021). Normide loomise kuldaeg oli 1960-1970ndail, mil see psühholoogiline test jõudis laialdaselt kasutusse (De Deyne & Storms, 2015). Samasse perioodi jääb ka eesti keele normistiku koostamine Tartu Ülikooli psühholoogia õppejõu, pedagoogikakandidaadi ja suure assotsiatsioonide huvilise Kalju Toimi (1925-1996) poolt (Allik, 2022, lk. 168-171; Vainik, 2021). Kalju Toim (1980) kogus 110 stiimulile antud vastuseid 1973.-1974. aastal, täiendades Kent-Rosanoffi testi veel 10 lisastiimuliga. Toim avastas teste analüüsides huvitavaid seoseid, ühena neist, et erikoolide õpetajate antud vastused sarnanesid nende puudega õpilaste pakutuga rohkem kui tavagrupi omadega (Allik, 2022, lk 171; Allik 2012).
Kent-Rosanoffi sõna-assotsiatsiooni testile eesti keele normide loomine on üks näide sellest, kuidas Toim panustas individuaalsete erinevuste uurimisse Eestis. 1960ndate alguses Tartu Ülikoolis psühholoogia säilitamise eest hoolt kandnud ja 1968. aastal avatud statsionaarse psühholoogia eriala õppejõud Toimi kireks oli psühholoogiline mõõtmine, kusjuures enamik tollal kasutusel olnud vaimsete võimete ja isiksuse uurimise vahenditest oli tema enda loodud või Eestis kasutamiseks kohandatud (Allik, 2022, lk 169-170, Allik 2012; Mõttus et al., 2011, lk 355-357). Kahjuks ei õnnestunud Kalju Toimil enda töid rahvusvaheliselt esitleda, kuna sõja lõpus oli ta värvatud saksa armeesse ja ajad olid selleks liiga ohtlikud (Allik, 2012). Ettevaatuse mõttes pidi ta võimudele näitama oma nõukogudemeelsust, näiteks esines tudengina üliõpilaste teaduslikul konverentsil ettekandega „Seltsimees Stalini tähtsus loogikale ja psühholoogiale" (Allik, 2020). Ka oma diplomitöös käsitles Toim Stalini vaateid, keskendudes keeleküsimustele (Allik, 2020).
Sellest hoolimata on tema teened Eesti psühholoogia arengusse ja psühholoogide järelkasvu suurendamisele märkimisväärsed.

Aastatel 2016-2018 ehk üle 40 aasta hiljem kordas Toimi tööd Eesti Keele Instituudi teadur Ene Vainik (2021). Toimi normidega võrdlemiseks tegi Vainik päringu samade sõnade osas enda koostatud Assotsiatsioonisõnastikust (2019), mis sisaldab vastuseid ligi 1300 stiimulile. Kuigi meetodid pole Toimiga identsed (erinevused on nii katseisikute soo, vanuse kui haridustaseme osas), on andmed siiski võrreldavad (Lisa 1). Kokkuvõtvalt leidis Vainik (2021), et assotsiatsioonid on ajaga vabamaks muutunud. Eestlaste tugevamad assotsiatsioonid (mida esmavalikuna pakub suurem hulk vastajatest) on pigem universaalsed ja ajas püsivad, kuid nõrgemad kipuvad sarnaselt teiste maade tulemustele muutuma koos ühiskonna ja ideoloogiatega. Muutunud seoste sisus kajastub nii parem elujärg kui uus ühiskonnakord, tõusnud on ka kogemuslike seoste hulk. Huvitavaks leiuks võib pidada sõnu, mis meenuvad vastajale küsimusest olenemata kõige sagedamini. Nii anti 3393. korral stiimulitele vastuseks raha, 2326. korral vesi ja 1967. korral sõna mees (Vainik, 2021).

Kui sõna-assotsiatsioone kasutati esialgu peamiselt individuaalsete erinevuste uurimiseks ja kliinilises töös, siis 20. sajandi teisest poolest on nende peamine kasutusvaldkond liikunud üksikisiku tasandilt pigem grupile, sh erinevate keele- ja kultuurigruppide võrdlemisele ning sama keeleruumi ajas toimunud muutuste uurimisele (De Deyne et al., 2013; Fitzpatrick et al., 2015; Vainik, 2021). Endiselt kasutatakse sõna-assotsiatsioonidega seotud teste ka mälu uurimisel (De Deyne et al., 2013). Varasemad 100 sõnaga normid on tänaseks asendunud suurte andmebaasidega. Üle 1000 sõnaga stiimulid on kasutuses näiteks Jaapanis, Koreas ja Hollandis, kusjuures neist viimases on 12000 stiimulit ja üle 3 miljoni vastuse (De Deyne et al., 2013; De Deyne & Storms, 2015).

Kasutatud allikad

Allik, J. (2022). Eesti psühholoogia lugu. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Allik, J. (2012). Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Eesti psühholoogide liidu laualeht, 50. Vaadatud 18.11.2023 http://www.epl.org.ee/wb/media/files/laualehed/laualeht50_2012_aprill.pdf

Allik, J. (2020). Psühholoogia ajaloo konspekt. Õppematerjalid Tartu Ülikoolis.

Allik, J. (2023). Psühholoogia ajalugu.
Õppematerjalid Tartu Ülikooli aines SOPH.00.316.

Assotsiatsioonisõnastik (2019). Vaadatud 21.11.2023 https://www.eki.ee/dict/assotsiatsioonid/

De Deyne, S., Navarro, D.J. & Storms, G. (2013). Better explanations of lexical and semantic cognition using networks derived from continued rather than single-word associations. Behavior Research Methods, 45(2), 480-498. https://doi.org/10.3758/s13428-012-0260-7

DeDeyne, S., Storms, G. (2015). Word Associations. The Oxford Handbook of the Word. (Online versioon Oxford Academic, 13 Jan. 2014), vaadatud 14.11.2023 https://doi.org/10.1093/oxfordhb/9780199641604.013.018

Fitzpatrick, T., Playfoot, D., Wray, A. & Wright, M.J. (2015). Establishing the reliability of Word Association Data for investigating individual and group differences. Applied Linguistics, 36(1), 23-50. https://doi.org/10.1093/applin/amt020

Galton, F.S. (1879). Psychometric Experiments. Brain, 2, 149-162. Vaadatud 03.10.2023 https://galton.org/essays/1870-1879/galton-1879-brain-psychometric-experiments/galton-1879-brain-psychometric-experiments.pdf

Jung, C.G. (1910). The Association Method. The American Journal of Psychology. 21(2), 219-269. https://doi.org/10.2307/1413002

Kent, G. & Rosanoff, A.J. (1910). A study of association in insanity. American Journal of Insanity, 67(1-2), 37-96. https://doi.org/10.1176/ajp.67.1.37

Mõttus, R., Allik, J. & Realo, A. (2011). Intelligentsuse psühholoogia. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Mülberger, A. (2017). Mental association: testing individual differences before Binet. The history of the Behavioral Sciences. 53(2), 176-198. https://doi.org/10.1002/jhbs.21850

Toim, K. (1980). Estonian word association norms for the Kent-Rosanoff test. Problems of Cognitive Psychology. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 522, 60-76. Vaadatud 12.09.2023 http://hdl.handle.net/10062/28347

Vainik, E. (2021). Muutuv meel. Keel ja kirjandus, 12(64), 1058-1077. https://doi.org/10.54013/kk768a2

Pildid

1. Mustade prilliraamidega Toim aastal 1978. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=76225
2. Toim aastal 1974. Tartu Ülikooli Raamatukogu, http://hdl.handle.net/10062/27192

Adicionado na linha do tempo:

Data:

Imagens:

YouTube: