Prantsuse revolutsioon (5 mai 1789 – 9 nov 1799)

Description:

ALGUS:
1789. aasta mais Versailles´sse kokku tulnud saadikutel puudus üksmeel

Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end 17. juunil 1789 kogu rahva esindusorganiks- Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada

9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale


ÜMBERKORRALDUSED:
Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi ja lubama rahvuskaardi tegevuse.
Kohalikul tasandil toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon: võimuorganditest tagandati vanad ametnikud ja nende asemele asusid rahva valitud inimesed.
1789. aasta augustis kaotati seisuslikud õigused.
“Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”
Ümberkorraldused kirikus ja vaimulikkonnas
1790. aastal kaotati aadliseisus ning keelustati aadlitiitlite ja vappide kasutamine.

Varenne'i kriis ehk kuninga põgenemiskatse

MONARHIA KUKUTAMINE:
Ümberkorraldused võeti kokku 1791. aasta augustis Asutavas Kogus vastu võetud põhiseaduses

Uueks keskmiseks riigivõimuks sai Seaduslik Kogu, mis tuli esimest korda kokku 1. oktoobril 1791. aastal (monarhia pooldajad ja saadikud)

1792. aasta augustis puhkes Pariisi väljaastumine, mille käigus vallutasid ligi 20 000 relvastatud pariislast kuningalossi.


VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE:
Pärast kuningavõimu kukutamist hakati kavandama uut rahvaesinduskogu- Rahvuskonvendi - kokkukutsumist, et koostada põhiseadus

22. septembril 1792. aastal kuulutas Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks

Žirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks. Seevastu Jakobiinid pooldasid selle süvendamist ja kuninga hukkamist

Algaski kohtupidamine, kus kuninga saatus otsustati saadikute hääletamisel.

21. jaanuaril 1793. aastal viidi kohtuotsus Pariisi revolutsiooni väljakul täide: Louis hukati giljotiini all


REVOLUTSIOONI TAANDUMINE:
Prantsusmaa jäi vabariigiks, seadusandlikku võimu teostas Seaduslik Korpus
Korpus valis omakorda täidesaatva võimuorgani direktooriumi
Populaarsust võitis juurde Napoleon Bonaparte, kes surus 1795. aastal maha rojalistide mässukatse
1799. aastal Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku korpuse hoone
18. brümaari (revolutsioonikalendri) riigipöördega läks Täidesaatev võim kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon


TULEMUSED JA TÄHTSUS:
Kaotas vana režiimi aegsed institutsioonid, seisused, senise maksusüsteemi ja maksuvabastused ning seadustas eraomanduse puutumatuse, mis lõid tingimused põllumajanduse senisest kiiremale arengule ja ettevõtlusvabadusele
Revolutsioon aitas oluliselt kaasa prantslaste kujunemisele ühtseks rahvuseks, mõju ka teiste rahvaste vabastusliikumisele
Pani aluse arusaamale uusaja riigist, mis tähendas tsentraliseeritud valitsemine, ühesuguseid seadused ja maksusüsteem kõigile kodanikele kogu territooriumil
Negatiivsed tagajärjed (surmad)

Ajouté au bande de temps:

Date: