33
/fr/
AIzaSyAYiBZKx7MnpbEhh9jyipgxe19OcubqV5w
August 1, 2025
9947572
546666
2

8 oct. 1979 - Sünnib Maie Bachmann

Description:

Maie Bachmann on Eesti teadlane, kelle akadeemiline tegevus on oluliselt mõjutanud biomeditsiinitehnika ja psühhofüsioloogia arengut. Tema teadustöö keskendub biosignaalide töötlusele, elektroentsefalograafiliste (EEG) signaalide analüüsile ning meetodite arendamisele, mis võimaldavad objektiivseid hinnanguid depressiooni ja teiste neuroloogiliste seisundite kohta. Tema haridus- ja teenistuskäik peegeldavad teaduslike teadmiste loomise ja praktilise rakendamise ühendamist, aidates tõsta Eesti teaduse rahvusvahelist mainet.

Bachmann alustas oma teadusteed Tallinna Tehnikaülikoolis, kus ta lõpetas 2001. aastal bakalaureuseõppe elektroonika ja biomeditsiinitehnika erialal. Ta jätkas õpinguid samas ülikoolis ja omandas 2003. aastal magistrikraadi, keskendudes mikrolainekiirguse mõju uurimisele inimese EEG-signaalidele. Tema doktoritöö „Moduleeritud mikrolainekiirguse mõju inimese puhkeoleku elektroentsefalograafilisele signaalile“ 2008. aastal, uuris keskkonnategurite mõju inimese neurofüsioloogiale. See töö andis olulise panuse kiirgusbioloogia ja EEG analüüsi valdkondadesse (Bachmann, 2008).

Bachmann on töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis vanemteadurina alates 2017. aastast, kaasprofessorina tenuuris alates 2021. aastast ning juhtinud biosignaalide töötluse laborit. Lisaks on ta alates 2019. aastast Infotehnoloogia teaduskonna teadusprodekaan. Tema töö keskendub EEG signaalide analüüsi ja neuroloogiliste seisundite hindamise meetodite täiustamisele (ETIS, 2024).

Tema teadustöö väljapaistvamate tulemustena võib esile tõsta depressiooni tuvastamise ja jälgimise alaseid uurimusi, mis ühendavad signaalitöötluse ja fraktaalanalüüsi. Artiklis „In-phase matrix profile: A novel method for the detection of major depressive disorder“ pakutakse välja uus meetod depressiooni tuvastamiseks EEG andmete põhjal, kasutades matemaatilisi mudeleid ja EEG profiilide analüüsi (Uudeberg jt, 2024). Uuriti ka fraktaalanalüüsi võimalusi depressiooni objektiivseks tuvastamiseks ja jälgimiseks kogumikuartiklis „Fractal Analysis of Electrophysiological Signals to Detect and Monitor Depression: What We Know So Far?“ (Čukić, Olejarzcyk ja Bachmann, 2024).

Bachmann on osalenud rahvusvahelistes projektides, mis keskenduvad EEG markerite ja neurofüsioloogiliste seoste uurimisele. Artiklis „Correlation between electroencephalographic markers in the healthy brain“ käsitleti EEG markerite korrelatsioone tervete inimeste ajutegevuses, aidates mõista aju funktsionaalseid mustreid ja nende muutusi (Päeske jt, 2023). Lisaks on ta olnud kaasautor uurimuses „Electroencephalography as an Objective Indicator of Stress“, kus hinnatakse EEG kasutamist stressi objektiivse markerina (Gavriljuk jt, 2023).

Bachmanni tööd iseloomustab neurofüsioloogiliste signaalide ja keskkonnamõjude vastastikmõjude süvitsi uurimine. Tema osalemine rahvusvahelistes projektides, sealhulgas COST Action CA18106 ja CA19127, on aidanud tõsta Eesti teaduse nähtavust ja võimaldanud interdistsiplinaarset koostööd neuroteaduste valdkonnas (COST Action CA18106, 2018; COST Action CA19127, 2019). Need projektid on olnud olulised nii fundamentaalteaduste kui ka kliiniliste rakenduste arendamisel.

Bachmanni teadustöö olulisus väljendub tema võimes ühendada teoreetiline teadus ja praktilised rakendused, mis aitavad parandada inimeste tervist ja elukvaliteeti. Tema uurimistulemused ja rahvusvaheline koostöö on muutnud Eesti teaduse konkurentsivõimelisemaks ning aidanud kaasa uute innovaatiliste lahenduste loomisele biomeditsiinitehnika ja psühhofüsioloogia valdkondades.

Kasutatud materjalid:
Bachmann, M. (2008). Moduleeritud mikrolainekiirguse mõju inimese puhkeoleku elektroentsefalograafilisele signaalile. Doktoritöö, Tallinna Tehnikaülikool.
COST Action CA18106. (2018). The neural architecture of consciousness.
COST Action CA19127. (2019). Cognitive Decline in Nephro-Neurology: European Cooperative Target.
Čukić, M., Olejarzcyk, E., & Bachmann, M. (2024). Fractal Analysis of Electrophysiological Signals to Detect and Monitor Depression: What We Know So Far? In A. Di Ieva (Ed.), The Fractal Geometry of the Brain (pp. 677–692). Springer Cham.
Eesti Teadusinfosüsteem. (2024). Maie Bachmann. ETIS [Andmebaas]. https://www.etis.ee/CV/Maie_Bachmann/est
Gavriljuk, M., Uudeberg, T., Pilt, K., Karai, D., Fridolin, I., & Bachmann, M. (2023). Electroencephalography as an Objective Indicator of Stress. In 19th Nordic-Baltic Conference on Biomedical Engineering and Medical Physics, 221–226. Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-031-37132-5_28
Päeske, L., Uudeberg, T., Hinrikus, H., Lass, J., & Bachmann, M. (2023). Correlation between electroencephalographic markers in the healthy brain. Scientific Reports, 13, 6307. https://doi.org/10.1038/s41598-023-33364-z
Uudeberg, T., Belikov, J., Päeske, L., Hinrikus, H., Liiv, I., & Bachmann, M. (2024). In-phase matrix profile: A novel method for the detection of major depressive disorder. Biomedical Signal Processing and Control, 88, 105378. https://doi.org/10.1016/j.bspc.2023.105378

Ajouté au bande de temps:

Date:

8 oct. 1979
Maintenaint
~ Il y a 45 ans

Les images:

YouTube: