Konstantin Ramul (1 Jan 1879 Jahr – 1 Jan 1975 Jahr)

Beschreibung:

Lõputöö kirjutas ta Descartes’i ja Spinoza psühholoogia-alastest vaadetest ja sai ajalooõpetaja kutse. Alates 7. septembrist 1919 töötas Ramul Tartu Ülikoolis: dotsent 1919–1928, erakorraline professor 1928–1939, korraline professor 1939–1965, professor-konsultant aastast 1965 kuni surmani 1975. Dotsent oli ta filosoofia alal, aga asutas 1922 ülikoolis eksperimentaalse psühholoogia ja pedagoogika laboratooriumi, mida juhatas aastani 1966.
Ramuli peamine saavutus psühholoogiateaduses on uurimused psühholoogilise eksperimendi kasutamise eelloost – katsetest, mis tehti filosoofide, arstide jt poolt ammu enne psühholoogia kui iseseisva teaduse sündi, niisamuti uurimused matemaatika varastest rakendustest psühholoogias. Tema raamat psühholoogia koolikatsete korraldamisest ilmus saksa ja vene keeles, laialt tuntuks sai eksperimentaalpsühholoogia praktikumi käsiraamat ülikoolidele, mis ilmus vene keeles kolmes trükis.
Pole aga kahtlust, et Ramul oli esimene ja pikka aega ainus kutseline kodueesti psühholoog, keda maailm tundis. Kuigi ta polnud väga viljakas kirjutaja, avaldas ta enne viimast maailmasõda kolm märkimisväärset uurimust ajakirjas Archiv für die Gesamte Psychologie. Veelgi tähelepanuväärsem on, et Ramulil õnnestus 1960. ja 1963. aastal avaldada kaks artiklit maailma suurima levikuga psühholoogiaajakirjas American Psychologist.
Allik, J. (2021) Eesti psühholoogia lugu. (lk82) Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus

Zugefügt zum Band der Zeit:

Datum: